Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule aastate 2028-2033 veemajanduskavade alusuuringud, mille kohta saab ettepanekuid esitada järgneva kuue kuu jooksul. 

Alusuuringud sisaldavad pinnavee vesikonnatunnuste, pinnavee koormuste, põhjavee riikliku seirevõrgu, põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelite, põhjaveekogumite koormusallikate mõju analüüsi, veekasutuse majandusanalüüsi ning oluliste veemajandusprobleemide ülevaate eelnõud.  

“Vee kui elutähtsa ressursi kaitsmine on üks olulisemaid keskkonnakaitse eesmärke. 2023. aasta pinnavee seisundi hinnang näitab, et vaid 53% kogu Eesti pinnaveest, so jõed, ojad, järved ja rannikuvesi, ning 2020. aasta põhjavee seisundi hinnangu kohaselt 74% põhjaveest on terved ja heas seisundis.  Selleks, et kogu Eesti veed oleksid terved, peame tegema veel suuri pingutusi,” ütles Kliimaministeeriumi veemajanduse valdkonna juht Reeda Iismaa. 

Alusuuringud on oluline etapp uueks perioodiks (2028-2033) veemajanduskavade ajakohastamisel. Uuringutes vaadatakse üle kogunenud teabe valguses kriteeriumid, millele vete kaitsmisel enim keskendutakse. 

“Vetele avalduvast inimkoormuse analüüsist selgub, et 97% kõigist pinnaveekogumitest on mõjutatud vähemalt ühe olulise koormusega ehk inimtegevuse mõju on niivõrd suur, et see ohustab vee tervist,” lisab Iismaa. “Selliseks koormuseks on näiteks toitained põllumajandustegevusest ja metsakuivendusest, paisudega tõkestatus, maaparandus ja rannikuvees laevandus.” 

Üheks olulisemaks probleemiks on toitainete suur hulk Eesti vetes ning ehkki lämmastikku ja fosforit satub veekeskkonda eritegevustest ja allikatest, pärineb hinnangulisest 69% inimtekkelisest lämmastikukoormusest põllumajandustegevusest ning 44% fosforikoormusest metsamaa kuivendusest. Asula heitvee mõju on samas aastate jooksul tehtud investeeringute tulemusena oluliselt vähenenud ning pinnavette jõuab vaid 4% lämmastikust ja 7% fosforiidist. Põhjavee kvaliteeti mõjutavad enim hajukoormus (toitained ja taimekaitsevahendite jäägid) põllumajandusest, jääkreostus, kaevandustegevus, transport linnapiirkondades ning kanaliseerimata aladelt reostus.  

“Eriti tundlik on põhjavesi Eesti nendes piirkondades, kus see on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, näiteks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Maapinnalähedased põhjaveekihid on maapinnal toimuvast inimtegevusest ning selle tulemusena tekkivast saasteainete heitest eriti ohustatud. Põhjavett ohustab enim selle liigne tarbimine, täpsemalt igast 31 kogumist kuute,” sõnab Iismaa. 

Veekasutuse majandusanalüüsi käigus uuriti, kas veemajanduse kulud on vee kasutajate vahel õiglaselt ja tõhusalt jagatud ning millised on saastaja kulud. Selgus, et arenguruumi veel on, näiteks kui suurimateks saasteainete heite koormuste põhjustajateks veekogumitel on põllumajandus, metsandus ja linnaline areng, kannavad samal ajal saastetasude põhikoormust vee-ettevõtted. Hetkel kehtiv süsteem ei kata alati keskkonnakulusid ega edasta selget hinnasignaali, mis aitaks suunata veekasutust säästvamaks. 

Valminud eelnõud annavad olulise sisendi veemajanduskavade ajakohastamisse, näiteks kõigile veekogumitele tuleb tuvastatud olulise inimkoormuse mõju leevenduseks planeerida tegevusi, mis tuleb aastatel 2028 kuni 2033 ellu viia eri veekasutajatel üle Eesti.  

"Igaüks saab mõelda, kuidas toimetada veekeskkonna suhtes säästvamalt ning seista hea selle eest, et nii meil kui järeltulevatel põlvedel oleks Eestis võimalikult mitmekesine ja puhas vesi,” lausub Iismaa. 

Valminud analüüse saab vaadata Kliimaministeeriumi kodulehel SIIN ja ettepanekuid saab esitada Keskkonnaportaali vete terviseplaani lehel SIIN.   

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade