Energiamajanduse arengukava aastani ehk ENMAK 2035 on jõudnud järgmise verstapostini – avaldati eelnõu uus versioon ning algas kooskõlastusring enne arutelusid valitsuses ja Riigikogus. 

ENMAKi eelnõu hoiab fookuses energiajulgeolekut, konkurentsivõimelist energiahinda ja üleminekut puhta energiaga majandusele.  

„Energiavaldkonna investeeringud on suured ja väga pikaajalise mõjuga, seepärast on oluline, et meil on selge pikaajaline strateegia, mis annab investeerimiskindluse. Põhjalikult läbi mõeldud ja arutatud arengukava selleks vajaliku kindluse pakubki,”  sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.  

Täna eelnõude infosüsteemi esitatud arengukava ette valmistamisega alustati 2021. aastal. Läbitud on nii eelanalüüsid, mitmed konsultatsioonid kui ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise etapp. Võrreldes eelmise aasta novembris avaldatud versiooniga on eelnõu eesmärki ning fookust veelgi selgemaks muudetud.  Eesti energiamajandus peab tagama energiajulgeoleku, konkurentsivõimelise energiahinna ja väheneva keskkonnamõju. Samuti täiendati eelnõud mõjude hindamiste ja vahepeal toimunud arutelude tulemuste alusel.  

Arengukava keskmes on Eesti elektrienergia tootmisportfelli mitmekesistamine taastuvenergia, salvestuse, uute juhitavate võimsuste arendamise ja tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega. Taastuvenergia tootmisseadmed ja salvestus on kiiresti rajatavad ning paiknevad hajusalt. Lisaks uutele energia tootmisvõimsustele on sama oluline arendada elektrivõrku, et tagada selle töökindlus ka kriiside ajal. „Muutunud julgeolekuolukord mõjutab otseselt energeetikat ning kriitilise taristu füüsiline kaitse ja küberkerksus on tänapäevase energiasüsteemi toimimiseks võtmetähtsusega,” minister Sutt.  

Lisaks taastuvenergiale tuleb arendada juhitavaid võimsusi. Elektrivarustuses peab piisav juhitav võimsus olema tagatud igal ajahetkel. Selleks korraldab Elering vajadusel hankeid. Seni, kuni pole rajatud uusi juhitavaid võimsusi, tuleb töökorras hoida olemasolevaid – põlevkivil baseeruvaid – juhitavaid. Juhitava võimsuse vajadus on praegu 1000 MW, pärast 2030 hinnanguliselt 1200-1600 MW. Uute juhitavate maagaasil ja biogaasil töötavate jaamade rajamine võimaldab järk-järgult sulgeda vanimad põlevkiviplokid vähendades seonduvat keskkonnamõju. Salvestite rajamine toob alla reservide hoidmisega seotud kulusid ja vähendab elektri hinna volatiilsust.  

Lisaks elektrile kavandab energiamajanduse arengukava tegevused ka gaasivarustuses, küttes ja jahutuses. Kaugküttes tuleb rakendada järk-järgult uusi puhtamaid ning odavamaid tehnoloogiaid (soojuspumbad, soojussalvestid jm). Gaasisektoris on eesmärgiks suurendada aastaks 2035 taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest. Transpordikütuste lõpptarbimisest peaks aastaks 2035 moodustama puhta energia osakaal vähemalt 26 protsenti. 

Arengukava eelnõu esitati ministeeriumide kooskõlastuste ja huvirühmade arvamusettepanekute saamiseks kuni 29. augustini eelnõude infosüsteemi. Seejärel viiakse eelnõusse sisse vajalikud täpsustused ning esitatakse see Riigikogule arutamiseks. Arengukava on kavas valitsusele heaks kiitmiseks esitada 2025. aasta lõpus.

Eelnõu kõigi versioonidega saab tutvuda ka Kliimaministeeriumi kodulehel.

Allikas: Kliimaministeerium 16.07.2025 pressiteade