Sel nädalal Taanis Aalborgis toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel keskendutakse peamiselt Euroopa liidu 2040. aasta kliimaeesmärkidele, tänavuse kliima COPi ehk ÜRO kliimakohtumise ettevalmistusele, ning ka ülemaailmse plastireostuse vähendamise võimalustele.
Foto: EU2025DK_ENVI_Jeppe_Carlsen_01616 | www.jeppecarlsen.com | Danish Presidency of the Council of the EU 2025 | Flickr
Eestit esindanud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt rõhutas oma sõnavõtus, et Euroopa Liidu pikaajaline kliimapoliitika peab suutma kohaneda kiiresti muutuva maailmaga, jäädes samal ajal teaduspõhiseks ning andes vajaliku suuna suurendada puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesti saab 2040. aastaks seatavaid eesmärke toetada juhul kui selleks on loodud vajalikud tingimused – eelkõige uued tehnoloogiad, vajalik rahastus ning paindlikkus eesmärkide täitmisel.
“Kui vaatame järgmise 15 aasta perspektiivi, on ilmne, et maailm muutub märgatavalt – nii keskkonna mõttes kui ka tehnoloogiliselt. Seetõttu peavad ka kliimapoliitilised valikud olema prognoositavad ja läbimõeldud, et tagada investeerimiskindlus ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet,“ sõnas minister Sutt. Minister toonitas, et fossiilkütustest loobumine ei ole pelgalt keskkonnameede, vaid otsene panus Euroopa julgeolekusse – nii vähendame sõltuvust kolmandatest riikidest, eriti Venemaast, ja tugevdab meie strateegilist autonoomiat.
Selle suve järjekordsed rekordilised kuumalained Lõuna-Euroopas näitavad selgelt, et kliimamuutused ei ole enam tulevikuprobleem – need on kohal ja mõjutavad meid juba täna. Sutt rõhutas, et ELi sisene kliimapoliitika raamistik peab olema tugev, ent tegema seda viisil, mis on teostatav. Eesmärke seades tuleb arvestada liikmesriikide eripärasid, tagama tehnoloogiate kättesaadavuse ning kõigile õiglase juurdepääsu rahastusele. „Peame looma võimaluse täita eesmärke sektorite vahel paindlikult – nii, et see oleks meile kõige tõhusam ja tasuvam. See ei tähenda eesmärgi õgvendamist, vaid ratsionaalset lähenemist, mis aitab saavutada sama tulemuse väiksema kuluga,“ sõnas ta.
Lisaks rõhutas minister, et kliimapoliitika usaldusväärsus sünnib prognoositavusest. “Investorid vajavad selgust ja stabiilsust – ilma selleta ei teki vajalikke investeeringuid, mis viivad meid süsinikuneutraalsuse suunas,” ütles ta.
Kohtumisel arutati ka ÜRO kliimakonverentsi ettevalmistusi. Lisaks kliimateemadele arutati ülemaailmse plastireostuse vähendamise kokkulepet. Euroopa Liit võtab kokkuleppe saavutamiseks juhtrolli. Eesmärk on lepe sõlmida sel suvel; leping saab hõlmama kogu plasti elutsüklit, eesmärgiga vähendada plasti kasutamist laiemalt ning piirata ohtlike plastide kasutamist.
Allikas: Kliimaministeeriumi 11.07.2025 pressiteade
