Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2024. aasta taotlusvoorust eraldatakse Eestile 89,4 miljonit eurot, millest rahastatakse Rail Balticu ehitustöid ning muid liikuvusega seotud projekte. 

“Eesti oli taotlusvoorus edukas – eelarve oli küll viiekordselt kaetud, kuid saime seitsmest esitatud projektist toetuse koguni kuuele. See näitab, et Eesti jaoks olulised prioriteedid on seda ka Euroopale. Neist suurima rahastuse sai Rail Baltic, mis parandab meie ühendust Euroopaga, toetab majandust ja suurendab julgeolekut,” ütles taristuminister Kuldar Leis. 

Rail Baltic sai 47,1 miljoni euro suuruse rahastusotsuse, mis võimaldab jätkata ehitusega Pärnumaal põhitrassi lõikudes. Kõigile Balti riikidele kokku eraldati Rail Balticu rajamiseks taotlusvoorust veidi enam kui 295 miljonit eurot. Lätile eraldatakse 153,5 miljonit eurot ja Leedule ligi 94,9 miljonit eurot. 

"Sel nädalal kiitsid Euroopa Liidu liikmesriigid ühehäälselt heaks ka Rail Baltica rakendusotsuse, mille kohaselt peab piiriülene ühendus valmima hiljemalt 2030. aasta lõpuks. See kinnitab veel kord kõigi Balti riikide pühendumist eesmärgile ning annab kindluse asuda Euroopa Liidu uue eelarveperioodi läbirääkimistesse, et tagada vajalik rahastus,” lisas Leis. 

Rail Balticu põhitrassi ehitustööd käivad Eestis praegu ligi 70 kilomeetri ulatuses. Sügiseks toimub töö juba enam kui 100 kilomeetri ulatuses, mis moodustab pea poole kogu Eesti trassist. Mai keskpaigas allkirjastati ligi miljardi euro mahus lepingud alliansshanke võitjatega, mis võimaldavad alustada ehitustegevusega 2026. aastal ka Pärnust Ikla suunas. 

CEF rahastusvoorust eraldati ka 33,6 miljonit eurot uue multifunktsionaalse jäämurdja ehitamiseks. Riigipoolne lisarahastus tuleb arutlusele sügiseste eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus. 

Lisaks saab taotlusvoorust 3,29 miljonit eurot toetust Kliimaministeerium koos erasektoriga digitaalsetele kaubaveodokumentidele ülemineku jätkamiseks, Eesti Raudtee 3 miljonit eurot vagunite haldussüsteemi kaasajastamiseks, Transpordiamet 1,53 miljonit eurot vananenud liiklusmonitooringu süsteemide väljavahetamiseks ja Lennuliiklusteeninduse AS 1,13 miljonit eurot lennuliikluse korraldamise moderniseerimiseks.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 03.07.2025 pressiteade