Maaelu Teadmuskeskus (METK) avaldas aruande „Kompleksuuring mahe- ja tavaviljelusest 2020.–2023. aastal “, mis koondab Kuusiku katsekeskuses läbiviidud nelja-aastase uuringu tulemused. Uuringu järeldusi tutvustatakse katsekeskuses 8. juulil.

Uuringu eesmärgiks on mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) ja keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse nõuetele vastava viljavahelduse mõjude selgitamine. Uuringu jaoks viidi sisse kaks maheviljeluse ja KSM miinimumnõuetele vastavat (teravilja-ristiku ja teravilja-vahekultuuri) külvikorda ja võrdluseks üks nõuetele mittevastav, üksnes teraviljade viljavaheldusega külvikord (teravilja-mono). Kõik külvikorrad on 4-väljalised ja taimekasvatussuunitlusega.

Teravilja-ristiku viljavaheldus

Viljavahelduseks oli punane ristik (haljasväetisena), talinisu, suvinisu ja kaer (ristiku allakülviga). Soovituseks põllumajandustootjale, kui soovid stabiilset saaki, head kvaliteeti ja mulla tervise paranemist, siis eelistada tuleks teravilja-ristiku viljavaheldust. Punane ristik toimib loodusliku väetisena.

Katse peamised tulemused:

·Talinisu saak maheviljeluses keskmiselt 21% kõrgem kui teravilja-mono ja 11% kõrgem kui vahekultuuri süsteemis.

·Nisu terade kvaliteet (toorproteiini ja kleepvalgu sisaldus) oluliselt parem.

·Suurim kattetulu nii mahe- kui tavaviljeluses.

·Mulla orgaanilise C sisaldus suurem.

·Sobilik toetuste saamiseks nii MAHE kui KSM raames.

Teravilja-vahekultuuri viljavaheldus

Viljavahelduseks oli põldhernes, talinisu/vahekultuur, suvinisu/vahekultuur ja kaer. Soovituseks põllumajandustootjale, vahekultuuride kasutamine on mõistlik tavaviljeluses, et sügisperioodil siduda väetistega antud ja kasutamata jäänud toitained.

Katse peamised tulemused:

·Vahekultuuride mõju terasaagile oli oluline tavaviljeluses, kus nende biomass oli suurem.

·Maheviljeluses jäi vahekultuuride kasv tagasihoidlik, seetõttu saagitõus minimaalne.

·Vahekultuurid takistasid nitraatide leostumist, kuid hilissügisel sisseküntuna, hakkasid mullas kiiresti lagunema ja sel juhul soodustasid ka nitraatide leostumist.

·Maheviljeluses suurenes vahekultuuride kasvatamisel umbrohtumus, eriti pindmise harimise korral.

Teravilja-mono viljavaheldus

Viljavahelduseks olid suvioder, talinisu, suvinisu ja kaer. See viljavaheldus ei vasta KSM ja ega mahetaimekasvatuse tingimustele. Katsesse viidi see sisse kontrollkülvikorrana, teiste külvikordadega võrdlemiseks. Katse peamised tulemuseks oli, et N, P ja K bilanss negatiivne, mulla viljakus võib väheneda.

Kattetulu: milline viljavaheldus oli tasuvam?

Külvikorra esimese rotatsioonitulemused näitasid, et teravilja-ristiku külvikorras oli kattetulu üldiselt suurem, kui teistes külvikordades. Teravilja-mono külvikorra kattetulu oli väikseim, kuna nõuetele mittevastava viljavahelduse tõttu ei maksta seal KSM ja MAHE toetusi.

Tutvus mahe- ja tavaviljeluse kompleksuuringu tulemustega: https://metk.agri.ee/teadus-uuringud-projektid/maaelu-arengukava-hindamine/mak-2014-2020#metki-poolt-mak-2014

Kompleksuuringu külvikorrakatseid tutvustatakse 8. juulil 2025 Kuusiku katsekeskuses toimuval infopäeval, nii praktilisest kui ka teaduslikust vaatenurgast. Infopäevale registreerimine hiljemalt 6. juulil: https://www.pikk.ee/sundmus/infopaev-kulvikorrakatsed-kuusiku-katsekeskuses/

Allikas: Maaelu Teadmuskeskus (METK) 03.07.2025 pressiteade