Paljud Euroopa riigid seisavad taas silmitsi laastavate kuumalainete, põua ja muude äärmuslike ilmastikunähtustega. EEA (European Environment Agency) uus interaktiivne portaal, annab ülevaate kliimamuutuse olulisematest mõjudest ning kohanemis- ja valmisolekumeetmetest.    

Euroopa kliimamõjude ja kohanemise portaalist selgub, kuidas kuumalained, üleujutused, põuad ja metsatulekahjud mõjutavad Euroopat järjest enam. Interaktiivsete kaartide ja graafikute abil paistab, mis on minevikus juhtunud, millised on tulevikuprognoosid ja kuidas valmistuda eri piirkondades. Eesmärk on tõsta teadlikkust nii Euroopa otsustajate kui ka avalikkuse seas ning rõhutada kiireloomulist vajadust kliimamuutustega tegeleda, et suurendada vastupanuvõimet.  

Majanduslik kahju kasvab, kindlustuslünk süveneb  
EEA tänane teine ülevaade pealkirjaga „Ilma ja kliimaga seotud äärmuslike nähtuste põhjustatud majanduskahju ja inimohvrid“ toob välja, et 38 Euroopa riiki, sh ELi ja EEA liikmed ning koostööriigid kogesid 2023. aastal kokku üle 45 miljardi euro ulatuses majanduslikku kahju ilma ja kliimaga seotud äärmuslike nähtuste tõttu. Ajavahemikus 1980–2023 ületas kogukahju EEA-38 piirkonnas (32 EEA liikmesriiki ja kuus Lääne-Balkani riiki) 790 miljardit eurot. Esmakordselt sisaldab hinnang ka kuue Lääne-Balkani riigi andmeid.  

Suurimad kahjud alates 2001. aastast registreeriti Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Suurim kahju elaniku kohta oli Sloveenias. Peamised kahju põhjustajad olid üleujutused, tormid, tugev tuul ja rahe, ületades metsapõlengute ja põuaga seotud kahjud. Vaid vähem kui kolmandik varalistest kahjudest kaeti kindlustuse poolt. Enamik riike teatas, et üle 50% kahjudest jäi kindlustamata, mis suurendab lõhet majandusliku kogukahju ja kindlustushüvitise vahel. Paljudel juhtudel ulatus kindlustamata kahjude osakaal üle 90%. Ajavahemikus 1980–2023 põhjustasid kõige rohkem inimohvreid kuumalained, külmalained, põuad ja metsatulekahjud. Suurem osa surmadest leidis aset kuumuse tõttu Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Euroopas.   

Varane hoiatus, mida Eestis pakub Keskkonnaagentuur aitab ennetada äärmuslike ilma- ja kliimasündmustega seotud kahjusid. Keskkonnaagentuuri panus on mitmekülgne, näiteks metsatulekahjude vähenemisele on olulist mõju avaldanud tuleohukaardi loomine ja tõhus teavitustöö, mille tulemusel on põlengute pindalad viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Üleujutusalade kaardistamine aitab hinnata riske ja planeerida paremini ennetustegevusi nii inimeste kui taristu jaoks. Eestis põhjustab enim kahjusid tugev tuul, millele reageerimiseks on oluline jagada kiiret ja täpset tormihoiatust. Keskkonnaagentuuri prognoosid ja hoiatused toetavad päästeteenistusi ja kohalikke omavalitsusi parema ettevalmistuse ja operatiivse reageerimise tagamisel. Samuti pööratakse järjest enam tähelepanu avalikkuse teadlikkuse tõstmisele, et inimesed oskaksid ise paremini äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmistuda. 

Taust  
Märtsis 2024 avaldatud Euroopa kliimariski hinnang (EUCRA) aitab määratleda kliimamuutustega kohanemise ja kliimatundlike sektorite poliitilisi prioriteete.  

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.   

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade