Tarmo Kesküla on Kullengal asuva 40 hektari suuruse Krooni talu peremees, kes näeb oma talu tulevikku maheõunakasvatuses - esimesed tuhatkond õunapuud on 1,5 hektarile istutatud.

“Õunaistanduse rajamisega Kullengale alustasin kolm aastat tagasi.

Olen pärit Lõuna-Eestist Valgamaalt. Mulle öeldi, et siinkandis ei kasvavatki õun nii hästi kui lõunapoolsetes maakondades. Aga ma ei jätnud jonni, uurisin kirjandust, võtsin ühendust Polli teadlastega, käisin seal koolitusel,” meenutas Tarmo Kesküla.

Tööd jätkub

“Esimesel aastal istutasime perega rohkem kui kolmsada õunapuud. Järgmisel aastal lisandus hektar ja praegu valmistan ette õunapuuistikute istutamist järgmisele hektarile,” rääkis Kesküla. “Põhisordid on “Krista”, “Katre”, “Auksis” ja “Alesja”, sest need on haigus- ja külmakindlamad,” ütles Tarmo Kesküla.

“Need õunapuud pole päris madalakasvulised, vaid keskmise kasvutugevusega alusel MM 106. On vastupidavad, ei vaja toestamist. Hektarile läheb keskeltläbi seitsesada puud vahekaugusega 5 x 3 m. Et tegelen maheaiandusega, siis on need põhisordid, mida nimetasin, ka kärntõvekindlamad,” selgitas Krooni talu peremees.

“Et istandus on alles noor, siis turustamine algab järgmistel aastatel. Ennustada on raske, aga praegu mõtlen juba turustamisele ja püüan leida parimaid lahendusi oma maheõunatoodangu müügiks,” rääkis Kesküla.

“Et talul on istanduste jaoks maad piisavalt, siis tahan õunapuude kõrvale istutada ka mureleid ja pirne. Katsetuseks ongi esimesed viisteist pirnipuud juba kasvama pandud. Aga pirnide puhul on probleeme just säilitamisega,” lausus Tarmo Kesküla.

Seni on istandust rajatud ja tehnikat muretsetud oma pere jõul ja vahenditega. “See on raske, sest kõik kallineb, aga minu soov on arendada istandusi sammhaaval ja võlakoormata,” oli Kesküla konkreetne.

Et õunapuud on alles noored, siis saaki jagub sellel aastal vaid oma pere jaoks. Et tegemist on haiguskindlate sortidega, pole õuntel märgata ussitamist ega muid tõbesid.

Optimistlik tulevikunägemus

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadur Kersti Kahu on maheõunakasvatuse asjatundja.

“Õunapuude ökoloogiline kasvatamine on seni veel üsna vähe levinud, sest neil on küllalt palju spetsiifilisi haigusi ja kahjureid, mille massiline levik võib põhjustada suuri saagikadusid,” kommenteeris Kersti Kahu. Maheõunapuude üheks ohtlikumaks haiguseks on õunapuu-kärntõbi, kahjuritest teevad suurt kahju aga õunapuu-õielõikaja ning õunakoi.

“2006. aasta seisuga oli Eestis maheõunaaedade all 150 hektarit. Istanduste pindala aga aasta-aastalt suureneb,” nentis teadur.

Maheviljeluses on eriti suure tähtsusega terve istutusmaterjali olemasolu ning kohalikesse oludesse sobivate sortide valik. “Hea on tõdeda, et Eestis on viimasel ajal aretatud uusi õunasorte, mida on võimalik kasvatada ka maheviljeluses. Dr Kalju Kase aretatud sordid “Krista”, “Katre” ja “Liivika” on osutunud Polli aiandusuuringute keskuse mahekatses edukaiks, sest on täheldatud nende vähest nakatumist õunapuu-kärntõppe,” selgitas Kersti Kahu.

“Vanematest sortidest sobiks kasvatada õunasorte “Tiina” ja “Talvenauding” ning kärntõvekindlaid sorte “Topas” ja “Imbrus”.

Samuti on õunaaedade rajamise tarbeks üha rohkem saada ka erinevatel vegetatiivalustel istutusmaterjali,” teadis Kersti Kahu.

Korraldatud tarbijaküsitlustest selgub, et Eesti tarbija sooviks ikka rohkem ja rohkem osta mahedalt toodetud puuvilja, probleemiks on vaid selle vähesus ja kallimad hinnad.

“Eelnevat kokku võttes võib kindlalt loota, et maheõunakasvatusel on Eestis järjest rohkem perspektiivi. Jätkuks vaid hakkajaid ja ettevõtlikke tootjaid, kes ei karda tööd ega riske,” oli Kersti Kahu optimistlik.