“Malevlased jõudsid valmis teha paar tuhat teepakki, aga neid tuleb veel teha,” ütles Endel Sööt. “Suuremad lepingud kaupmeestega on küll veel sõlmimata, sest suvel nende arvates teesegusid suurt ei osteta, aga usun, et sel kaubal on perspektiivi.”
Endel Söödi arvates tasubki marjakasvatus end ära, kui seda teha asjale pühendudes ja kui tegelda ka tootearendusega. Tuleval aastal tahab ta alustada vaarikaistandusse niisutussüsteemi rajamist. Siin tuleb kasuks asjaolu, et istandus asub Kuremaa järve vahetus läheduses. Järvest saab vee üles pumbata ning juhtida selle vahepaaki, kus see väetisega segatakse. Edasi viib tilkkastmissüsteem väetise ja vee segu taimedeni.
“Ilmastikuolud lähevad iga aastaga ebasoodsamaks, st põuad muutuvad üha sagedasemaks, seepärast tulebki niisutussüsteemi peale mõelda,” ütles Endel Sööt. “Esialgu kavatsen katsetada niisutamist kahel hektaril.”
Kui Endel Sööt julges endale omal ajal kohe suure vaarikaistanduse rajada, siis algajal ta tegelikult asja kohe nii suurelt ette võtta ei soovita. Parem on alustada väiksemast istandusest, seda enam, et sobivat maadki pole selleks enam naljalt võtta.
“Vaarikaistanduse rajamiseks on vaja head maad ja soovitavalt veekogu läheduses. Väiksemast istandusest on mõttekas alustada ka sellepärast, et siis ei peab väiksema koguse istikuid ostma. Kui pärast on tahtmist istandust laiendada, siis saab kasutada juba endakasvatatud istikuid. Ja mis kokkuostjatesse puutub, siis nemad viivad ka näiteks 0,25-0,50 hektarisest aiast saagi minema,” ütles Endel Sööt.
Sügisesed tööd
Praegu võtabki ta oma istanduses istikuid üles. Nende müük annab, muuseas, suurematki tulu kui marjadega kauplemine. Istikuid on Endel Sööt müünud Soomegi. Ja nagu ikka, läheb ta istikutega välja ka peatselt toimuvale Paunvere väljanäitusele. Kodunt müüb neid samuti.
“Väljanäitusele viin umbes kümne vaarikasordi istikuid. Nende hulgas on nii kodu- kui ka välismaiseid,” ütles Endel Sööt. “Praegu ongi paras aeg istikuid osta, sest istutada saab neid veel poole oktoobrini.
Kuigi puuvilja- ja marjakasvatus on Eestiski edenema hakanud, on Endel Söödil kahju sellest, et me sel ala nii põhja- kui ka lõunanaabritest maha oleme jäänud.
“Läti on puuvilja- ja marjakasvatuse alal Baltikumi tugevaim tegija, sest seal toetab riik seda tootmisharu jõuliselt,” ütles Endel Sööt. “Hea meel on mul aga selle üle, et järgmisest aastast saavad ka meie õpilased Euroopa Liidu toetusel oma lõunalauale puuviljad ja marjad: selleks, et kasvav põlvkond oleks terve ja kaalunormis.
Allikas: ajaleht Vooremaa 13.09.2007.
