Euroopa metsad ja maastikud seovad oodatust vähem süsinikku, mis seab ohtu maakasutuse ja metsanduse valdkonna 2030. aasta eesmärgid. Samas võib see sektor õige poliitika ja meetmete korral jätkuvalt mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, tuues ühtlasi märkimisväärset kasu inimestele ja loodusele, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) uuest raportist.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (LULUCF) toimib praegu süsinikusidujana mahus 198 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti (MtCO₂e), kompenseerides umbes 6% Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitmetest (2023. aasta andmetel). EEA uus raport „Euroopa maismaa süsinikusidumisvõime suurendamine: hetkeseis ja väljavaated“ toob välja, et see võime on viimase dekaadi jooksul vähenenud, seades tulevased kliimaeesmärgid löögi alla.

Kliimaneutraalsuse saavutamine ELis aastaks 2050 nõuab lisaks kiiretele ja ulatuslikele heitmete vähendamistele ka süsiniku eemaldamist atmosfäärist. Lähitulevikus peaks suurima osa sellest andma just maakasutuse sektor. 2023. aastal kehtestas EL oma esimese ametliku LULUCF sektori süsinikusidumise eesmärgi (310 MtCO₂e).

Kuigi sektorilt on oodatud suuremat panust, on LULUCFi võime süsinikku siduda märgatavalt langenud. Aastatel 2014–2023 vähenes sektori netosüsinikusidumine keskmiselt 30% võrreldes varasema kümnendiga, eeskätt metsamaa dünaamika tõttu.

Miks Euroopa metsade süsinikusidumine väheneb?
Viimase kümnendi jooksul on süsinikusidumise vähenemist põhjustanud mitmed omavahel seotud tegurid, mis mõjutavad metsamaa sidumisvõimet:

• Metsade vananemine ja taasmetsastamise vähenemine – vanemates metsades on suur süsinikuvaru, kuid nad seovad süsinikku aeglasemalt.
• Suurenenud raiemahud, sealhulgas tormikahjustuste ja kahjurite tõttu tehtav sanitaarraie.
• Kliimamuutused ja sagenenud loodusõnnetused – metsatulekahjud, põuad ja kahjurirünnakud on vähendanud metsade süsinikuvarusid.

Suur leevenduspotentsiaal LULUCF sektorist
Hoolimata hiljutistest tagasilöökidest on LULUCF sektoril jätkuvalt võtmeroll Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Õigete poliitikate ja meetmetega saab sektorit oluliselt tõhusamalt rakendada.

Olemas on lai valik maakasutuspõhiseid leevendusvõimalusi, sealhulgas:

• Süsinikuvarude kaitse, näiteks turbaalade kuivendamise vältimine.
• Parendatud metsa-, põllu- ja rohumaade majandamine, sealhulgas degradeerunud ökosüsteemide taastamine.
• Puude istutamine – metsastamine, agrometsandus, haljastamine asulates.
• Biomassi kasutamine püsivates ja kõrge väärtusega toodetes, näiteks ehitusmaterjalides.

Enamik neist meetmetest toetab lisaks ka elurikkust, vee- ja mullakaitset ning kliimamuutustega kohanemist, pakkudes ühtlasi sissetulekuvõimalusi maapiirkondades. Paraku takistavad nende laialdasemat kasutuselevõttu ebajärjekindel poliitika ja rahaliste stiimulite puudumine.

Paremad andmed võrdub paremad otsused
Maakasutuse ja metsanduse sektorist teatatud kasvuhoonegaaside andmed kuuluvad endiselt kõige ebatäpsemate sekka. Positiivne on, et ELi liikmesriigid on võtnud kohustuse andmekvaliteeti parandada. Avaliku ja erasektori strateegiate edu LULUCF valdkonnas sõltub suuresti nende võimest kasutada arenevaid andme- ja tehnoloogialahendusi.

Kui Euroopa soovib saavutada kliimaneutraalsust 2050. aastaks, on vaja kiireid ja kooskõlastatud tegevusi. Aruande kohaselt peaksime tegutsemisel omaks võtma pikaajalise vaate ning sellega kaasnevad hüved – vastupidavamad ökosüsteemid ja biomajanduse väärtusahela.

Lisainfo:
EEA raport „Enhancing Europe’s land carbon sink“

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade