Kanada teadlased on klooninud esmakordselt maailmas putukaid, täiesti identseid äädikakärbseid.
Kloonimist juhtinud Halifaxi Ülikooli teadlase Vett Lloyd’i sõnul imestatakse kõige rohkem selle üle, miks üldse kärbeste kloonimine vajalik on. Teadlane selgitab, et lihtsad katsed putukatega aitavad kaasa loomade ja võib-olla isegi inimese kloonimisprotsessi täiustamisele. Konkreetselt inimese puhul uuritakse võimalust, kuidas hõlbustada terapeutiliste tüvirakkude tootmist.
Kloonimise käigus süstitakse täiskasvanud raku DNA-d sisaldav rakutuum munarakku, mille enda rakutuum on eelnevalt eemaldatud. Enamik kloonitud loomadest sureb juba enne sündi, arvatavasti seetõttu, et täiskasvanud DNA ei ole embrüo arengu tagamise kindlustamiseks korralikult "ümber programmeeritud".
Kuna kärbsel on geeni funktsioneerimise väljalülitamine suhteliselt lihtne, võib teadlastel õnnestuda ükshaaval "ümber programmeerimiseks" vajalike ning ka loomadel esinevate geenide väljaselgitamine. Peale geenide kindlakstegemist oleks imetajate kloonitud embrüoid võimalik aretada lähtuvalt geenide soovitud aktiivsusest, suurendamaks meetodi õnnestumise tõenäosust.
Kärbse kloonimiseks muutsid Kanada teadlased standardset kloonimisprotsessi: rakutuumad võeti täiskasvanud rakkude asemel embrüotelt.
Ajakirjas Genetics tutvustatud uurimusest ilmneb, et teadlastel õnnestus 800 kloonimiskatse tulemusena kasvatada viis täiskasvanud putukat.
Allikas: Eesti Geenikeskus /Nature.com. |
