Läheneva kütteaja eel tasuks küttekollete omanikul lasta need üle vaadata. Korstnapühkijate koja liige Aivar Sekk soovitab pöörduda selleks asjatundja poole.
Sekk selgitas, et kui kodu küttekolded vaatab üle atesteeritud korstnapühkija, on kindel, et kõik on tehtud korralikult. «Korstnapühkijate koja liige jätab kliendile kindlasti akti, kus on märgitud, millises olukorras küttekehad on,» lisas ta.
Enne korstnapühkija tulekut soovitas Sekk üle vaadata ligipääsuteed. «Juhul kui korstnale puudub ligipääs katuseluugi kaudu, peaks korras olema redelid,» täpsustas ta.
Õigel kütmisel mühiseb tuli ahjus
Sekk teab selliseid maju, mille katusel olevad redelid on aja jooksul mädanenud ja lausa ohtlikud. «Samuti võiks korstna juures olla platvorm, et korstnapühkija saaks tööd teha ega tallaks katust katki,» lausus ta. «Korstnad, eriti vanemad, võivad olla lagunemisohtlikud, sel juhul on platvorm väga vajalik.»
Sekk rõhutas, et tuleohutuse seisukohast on kasulik lasta korstnaid puhastada kaks korda aastas, unustada ei tohiks ka soemüüri. «Mida paksem on tahmakiht soemüüris, seda rohkem tuleb küttekollet kütta, aga see tekitab veel tahma juurde,» lausus ta. «Lõpuks ongi nii, et pliit on tulipunane, aga soemüür vaevu leige.»
Oluline on Seki ütlust mööda ka korstnat soojaks kütta. Selleks peaks kasutama ka talvel nii–öelda suvesiibrit.
Sekk selgitas, et kui korsten on külm ja all tehakse tuld, tekib korstnasse palju kondensvett, mis hakkab korstnat seestpoolt murendama. «On olnud juhtumeid, et külmas korstnas olev pigi on hakanud alla voolama ja rikkunud seinu,» ütles ta. «Esimene pliiditäis tasuks ikkagi nii–öelda otse korstnasse kütta, et korsten üles soojeneks.»
Tule tugevusel tasuks samuti silma peal hoida. Sekk sõnas, et seda ei tohi reguleerida siibriga, sest siibri taha hakkab kohe kogunema tahma. Varsti on nii slepe kui ka siibri ümbrus umbes.
Tule tugevust soovitas Sekk pliidi puhul reguleerida tuhaluugi uksega, mis tähendab jälgimist, et õhu juurdevool on kogu aeg olemas ja tuli ahjus mühiseb. «Kui seda kuulda pole, on hapniku juurdevool liiga väike,» märkis ta.
Eriti tähelepanelikud peaksid Seki ütlust mööda olema need, kes on paigaldanud uued plastaknad ja –uksed, mille puhul ei kulge õhu juurdevool nii nagu puitakende puhul ning küttekolded hakkavad kiiresti tahmuma.
Samuti on kindluse mõttes kasulik lasta spetsialistil üle vaadata, kas küttekehad on ohtlikest materjalidest ohutus kauguses.
Küttekolde ehitus nõuab luba
Sekk ütles, et tänapäeval kasutatakse sageli saunakorstnaks metalltoru, mis on tihti tuleõnnetuste põhjustaja. «Enamasti pannakse puitseina läbiva toru ümber viie sentimeetri paksune tulekindla villa kiht ja arvatakse, et sellest piisab. Paraku mitte, sest metall juhib hästi sooja,» selgitas ta. «Kui tuli on olnud saunaahjus kaks–kolm tundi, kuumus muudkui levib, lõpuks ongi see puidus ja tekib tulekahju.»
Seki teada on eriti saunade puhul võimalik, et puit süttib ise. «Kui puit on kuumas keskkonnas ja seda pidevalt kuumutatakse ehk laudmaterjal on saunaahjule liiga ligidal, siis puit muudkui kuivab ja kuivab,» selgitas ta.
Sekk toonitas, et juhul kui korteriomanik plaanib oma elamispinnale küttekolde ehitada, tuleb kindlasti muretseda ehitusluba ning pidada nõu kas korstnapühkijate või päästeameti esindajatega.
Tallinnas, aga ka Lääne–Virumaal on olnud juhtumeid, kus inimene ehitab korterisse küttekolde, mõtlemata, kas seda ikka tohib teha. «Paar aastat tagasi oli näiteks juhtum, et inimene tegi kamina ja suits läks õhulõõri, mis oli puidust ja läkski põlema,» täpsustas ta.
Nii Järvamaal kui ka mujal Eestis töötav korstnapühkija Riho Sepp lausus, et tööd on sügisel palju. «Võiks veel kolm meest abiks olla ja ikka ei jõua,» selgitas ta. «Püsikundesid on ikka palju. Inimesed hoolivad oma korstnatest. Paljud muidugi ärkavad siis, kui enam ei tõmba.»
Sepp märkis, et kütmisel on oluline järgida kaht põhimõtet: küte peab olema kuiv ja kütta ei tohi kinnise ahjuuksega, vastasel juhul läheb ahi kiiresti pigi täis.
Sepp tunnistas, et korstnatele ligipääsuteed on talle murekohad. «Need, kes panevad uue katuse, on pannud ka redeli ja ülekäiguteed,» ütles ta. «Eile ronisin ühele katusele ja alla tulles hakkas juba redel lagunema.»
Sepp lausus, et ega ta tohikski minna üles, kui pole ohutu, aga kui ta juba läheb kohale, teeb töö ka ära.
OHUTUS
*Kutsu koju atesteeritud korstnapühkija.
*Enne korstnapühkija tulekut vaata üle ligipääsuteed.
*Lase korstnaid puhastada kaks korda aastas.
*Ära küta ahju märgade puudega ja ära hoia ahjuust kinni.
*Tule tugevust ei tohi reguleerida siibriga.
*Lase spetsialistil üle kontrollida, kas küttekehad on ohtlikest materjalidest ohutus kauguses.
Allikas: ajaleht Järva Teataja 13.09.2007.
