Peamiste õhusaasteainete heitkoguste vähendamine ELis jätkub, ammoniaagi puhul on edusammud aeglasemad
Vastavalt EEA (European Environment Agency) täna avaldatud viimastel andmetel põhinevale hinnangule vähenesid jätkuvalt enamikus EL-i liikmesriikides peamiste õhusaasteainete heitkogused, mille vähendamine on ELi õigusaktide alusel ette nähtud ja mida ka jälgitakse. Ammoniaagi heitkoguste vähendamine on aga endiselt suurem väljakutse.
2023. aastal täitsid 19 liikmesriiki EEA hinnangu kohaselt oma 2020–2029. aasta riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused vastavalt ELi heitkoguste vähendamise direktiivile (NECD) kõigi viie peamise saasteaine (lämmastikoksiidid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak, vääveldioksiid ja eriti peened osakesed) osas, Kaheksa liikmesriiki ei suutnud seda teha vähemalt ühega viiest peamisest õhusaasteainest, kõige sagedamini ammoniaagiga, mis tuleneb peamiselt põllumajandusest .
Eesti on saavutanud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid
Eesti on täitnud 2023. aasta seisuga teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eesmärgid aastateks 2020–2029 ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuse saasteainete puhul.
Ka meie suurimaks väljakutseks on ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt).
Loe põhjalikumalt Keskkonnaagentuuri blogist või vaata videost.
Muud peamised järeldused
Suurim väljakutse on ammoniaagi heitkoguste vähendamine. Vaatamata sellele, et rohkem riike on alates eelmisest aastast oma kohustusi täitnud, peavad kuus liikmesriiki heitkoguseid veelgi vähendama, et saavutada oma 2020–2029. aasta vähendamiseesmärgid.
Kõige suuremad edusammud on tehtud vääveldioksiidi heitkoguste vähendamisel, kus 25 liikmesriiki on juba täitnud oma 2030. aasta vähendamise eesmärgid.
Ülejäänud nelja saasteaine puhul on peaaegu kõigil liikmesriikidel märkimisväärne väljakutse saavutada rangemad heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2030 ja pärast seda.
Aruandlus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni õhusaaste konventsiooni alusel
Täna avaldas EEA ka Euroopa Liidu heitkoguste inventuuri aastaaruande aastate 1990–2023 kohta vastavalt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni õhusaaste konventsioon). Aruande kohaselt olid kõikide saasteainete heitkogused õhku 2023. aastal väiksemad kui 2005. aastal, mis kinnitab ELi heitkoguste jätkuvat langustrendi. Kõige rohkem on vähenenud vääveloksiidide heitkogused, millele järgnevad lämmastikoksiidid. Ammoniaagi heitkogused on võrreldes teiste peamiste saasteainetega vähenenud vähem.
EEA aruandes hinnatakse edusamme Göteborgi protokolliga vastu võetud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmisel. Need Göteborgi protokollis sätestatud heitkoguste vähendamise kohustused võeti ELi õigusesse üle riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste direktiiviga.
Aruandes käsitletavad saasteained on viis peamist õhusaastet (NOX, NMVOC, SO2, NH3 ja PM2,5), aga ka muud, nagu raskmetallid, must süsinik ja püsivad orgaanilised saasteained.
Taustaks
Riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid täitma riiklikud kohustused vähendada nende viie õhusaasteaine heitkoguseid, et tagada inimeste tervise ja keskkonna jaoks puhas õhk.
Kõnealustel õhusaasteainetel on märkimisväärne negatiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, mistõttu nad on lisatud nii piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokolli kui ka NEC direktiivi reguleerimisalasse.
EEA analüüs põhineb viimasel õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmetel 2023. aasta kohta, mille liikmesriigid esitasid 2025. aastal vastavalt nii direktiivi kui ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni õhukonventsiooni nõuetele. Eesti inventuuri aruanne saab lugeda siit.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 27.06.2025 pressiteade
