Taastuvenergia, elektrifitseerimine ja paindlikkus – võtmetegurid kulude vähendamisel ning ELi puhta tööstuse ja konkurentsivõime kujundamisel.

Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt võib taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutuselevõtt kogu ELis vähendada elektritootmise kulusid, suurendada energiasõltumatust ja toetada puhta tööstuse arengut. Samal ajal on vaja kiirendada kütte, transpordi ja tööstuse elektrifitseerimist, et toetada Euroopa puhast ja konkurentsivõimelist tulevikku.

EEA (European Environment Agency) aruandes „Taastuvenergia, elektrifitseerimine ja paindlikkus –  ELi energiasüsteemi konkurentsivõimeline ümberkujundamine aastaks 2030“ leitakse, et Euroopa Liit on juba näidanud oma võimet fossiilsetest kütustest loobuda, kuna elektrisektori CO2-heitmed on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud. Võrreldes sellega on edusammud kütte- ja transpordisektoris, kus domineerivad gaasi- ja naftatarbimine, aeglasemad.

2022. aastal kahekordistas gaasi hinna tõus ELi energiaimpordi arve, tõstes selle 4%ni SKPst. Aruandes rõhutatakse, et taastuvad energiaallikad, eelkõige päikese- ja tuuleenergia, pakuvad jätkusuutlikku võimalust suurendada energiasõltumatust.

Investeerides kodumaisesse taastuvenergia tootmisse ning tehes suuremaid jõupingutusi energia- ja ressursitõhususe parandamiseks, saavad liikmesriigid asendada volatiilsete fossiilkütuste impordi kättesaadavate, odavamate ja puhtamate energiaallikatega.

EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen: „Küsimus ei ole ainult kliimaeesmärkide saavutamises. Üleminek taastuvenergiale ja elektrifitseerimisele on võimalus vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest. See alandaks keskpikas perspektiivis elektrienergia hulgimüügihindu ning tugevdaks Euroopa vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust üha ebakindlamas geopoliitilises kontekstis.“

Elektritootmise kulude kokkuhoid

Euroopa võrgu tulevikku suunatud analüüsis leitakse, et elektritootmise muutuvkulud võivad ELis väheneda kuni 57% võrreldes 2023. aasta tasemega, kui ELi 2030. aasta taastuvenergia ja energiatõhususe sihttasemed saavutatakse. Pikemas perspektiivis võib see väljenduda madalamates tarbijahindades, samas kui lühemas perspektiivis tasakaalustavad kokkuhoidu tõenäoliselt vähemalt osaliselt Euroopa paindlikuma võrgu ja muude riiklike kulude investeerimisvajadused. Sellega seoses osutavad aruande järeldused taastuvatele energiaallikatele ja elektrifitseerimisele kui võimalusele suurendada Euroopa energiasõltumatust ning säilitada jätkusuutlikud energiahinnad, kuna need aitavad tasakaalustada imporditud gaasi hinnakujunduslikku mõju. 

Selle kasu saamiseks määratletakse aruandes kolm kiireloomulist prioriteeti:

• Kapitali kättesaadavaks tegemine taastuvenergia jaoks: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmisvõimsus peab 2030. aastaks tõusma 77%-ni kogu paigaldatud võimsusest (võrreldes praeguse 50%-ga). Atraktiivsed maksu- ja õigusraamistikud võiksid toetada suuremaid investeeringuid lähitulevikus.
• Süsteemi paindlikkuse kahekordistamine: arukad, omavahel ühendatud võrgud, nõudlusele reageerimine ja salvestuslahendused peavad kiiresti suurenema, et hoida energiasüsteem pidevalt tasakaalus.
• Kogu ELi hõlmava koordineerimise tõhustamine: piiriülene koostöö infrastruktuuri ja planeerimise valdkonnas on hädavajalik, et tasakaalustada piirkondlikke erinevusi, vähendada ebatõhusust ja suurendada Euroopa energiasüsteemi vastupidavust.

Vajadus sihipärase ja valdkondliku lähenemisviisi järele

Fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks juba lühiajaliselt on oluline majapidamiste kütte ja tööstuse elektrifitseerimine soojuspumpade abil ning ebatõhusate hoonete põhjalik renoveerimine. Tööstuses stimuleerib heitkoguste edasist vähendamist prognoositavus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames, mis on peamine majanduslik vahend selle sektori heitkoguste vähendamiseks.

Transpordisektoris aitab elektrisõidukite kiirem kasutuselevõtt koos jalgsi-, jalgratta- ja ühistranspordi infrastruktuuriga kaasa nii süsinikdioksiidi heite vähendamisele kui ka tarbijate kokkuhoiule.

Aruandes julgustatakse liikmesriike kooskõlastama poliitilisi ja tehnoloogilisi jõupingutusi. Selleks on vaja ühtlustada maksu- ja hinnasignaalid kogu energiasüsteemis ning kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused, mis jõudsid aastatel 2022–2023 rekordtasemele. Elektrifitseerimise stagneeriva suundumuse ümberpööramiseks 2030. aastaks on vaja selgemaid majanduslikke signaale kogu energiasüsteemist. Eratarbijate hoonete ja transpordiga seotud otsuste suunamine nõuab lisaks hinnasignaalidele tõenäoliselt ka ulatuslikumaid poliitikapakette.

Aruanne toetab Eesti liikumist paindliku ja meile optimaalse puhta elektritootmise suunas, sealhulgas kodumaise tootmisvõimsuse kasvatamist ja energiasüsteemi konkurentsivõime suurendamist.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 26.06.2025 pressiteade