Vabariigi Valitsus kiitis heaks määruse muudatuse, mis seab paika saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise tingimused. Määrus on osa laiemast eesmärgist tagada Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine. 

„Eesti elektrisüsteem on välisühendustega hästi ühendatud, kuid peame tagama kindluse ka selleks, et vajadusel ainult enda võimekustega hakkama saada. Täna heaks kiidetud saartalitluse meetme rakendamist võimaldav määrus loob selleks vajaliku õigusliku raamistiku,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. 

Määruse muudatusega sätestatakse tehnilised nõuded tootjatele, kes pakuvad Eestile juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu tagamise teenust ehk saartalitlusvõimet. 

Otsus on seotud hiljuti jõustunud elektrituruseaduse muudatusega, millega loodi saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon. See võimaldab põhivõrguettevõtjal, kelleks on Elering AS, hankida ning rahastada vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse toetamiseks. Kuna Eesti juhitavad võimsused põhinevad valdavalt põlevkivil ning ei ole turul konkurentsivõimelised, lubab meede juhitavate võimsuste töös hoidmist rahastada. 

2024. aasta detsembris hindas Elering minimaalseks juhitavate võimsuste vajaduseks saartalitluse meetme vajaduse vaatest Eesti elektrisüsteemis 2026. aastaks 950 MW. Samas hindab Elering täpse mahu uuesti üle enne iga-aastast hankimise perioodi ja see võib muutuda tulenevalt tiputarbimise prognoosi muutusest. 

“Saartalitluse meede on meie energiajulgeolekule hädavajalik. Sellega kaasnev kulu on olemuslikult kulu energiajulgeolekule,” selgitas minister Sutt.  „Peamine tingimus on, et elektritootja peab edaspidi alati olema võimeline pakkuma järjest tootmisvõimsust kümme päeva, kui selleks tekib erakorraline vajadus,“ täiendas minister.

Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise esialgne hinnanguline kulu seaduse loomise ajal, mida konsulteeriti ka turuosalistega, sealjuures võimaliku suurima pakkuja Enefit Poweriga, oli 34 miljonit eurot aastas. Tarbijatele toob see hinnanguliselt 2,4 protsendi (0,42 senti kilovatt-tunni kohta) võrra suurema elektriarve. Täpne kulu selgub aga iga-aastase vähempakkumise läbiviimisel. 

Saartalitlusvõime tagamiseks teeb süsteemihaldur Elering hanke, kuhu saavad pakkumisi teha kõik Eesti elektritootjad, kes vastavad Konkurentsiametiga kooskõlastatud hanketingimustele.  Hange algab praeguse kava järgi sel suvel ja tulemused selguvad aasta lõpuks – siis selgub ka tarbijatele rakenduv meetme ülevalhoidmise täpne kulu.  

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade