Pildil: Andres Sutt ja Taani kliima-, energia- ja taristuminister Lars Aagaard.
Taani võtab 1. juulil Poolalt üle ELi eesistumise. Foto: Mattias Tammet
Täna Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.
„Eesti toetab selgeid ja tulevikku vaatavaid reegleid, mis soodustavad autode disaini kestlikumaks muutmist ja plasti ringlussevõttu. Samas on meie jaoks oluline, et romusõidukite käitluse kulud ei jääks maksumaksja ega ausa käitleja kanda. Aga ka see, et vanatehnika huvilistel säiliks võimalus taastada ajaloolisi ja kultuurilisi sõidukeid,“ ütles minister Sutt.
Kliimaaruteludes rõhutas Eesti vajadust tugevdada Euroopa Liidu sisemist raamistikku, et uued kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid oleksid samaaegselt ambitsioonikad ja teostatavad. „Globaalse mõju saavutamiseks peab EL oma majapidamise korda saama. Tugev ja usaldusväärne kliimapoliitika peab arvestama liikmesriikide erinevusi, uute tehnoloogiate kättesaadavust ja tagama selge, rahastatud tee seatud eesmärkideni,“ ütles Sutt.
Esmaspäevasel energeetikanõukogul rõhutas minister Sutt Eesti toetust Euroopa Komisjoni tegevuskavale REPowerEU, mille eesmärk on lõpetada Euroopa sõltuvus Venemaa energiast. „Meie jaoks on tähtis, et Venemaa päritolu energia, sealhulgas LNG, ei jõuaks Euroopasse ei otse ega ka ringiga. Euroopa peab olema valmis oma varustuskindlust tagama usaldusväärsete partneritega ja vajalike investeeringutega,“ märkis Sutt.
Täna esitaski Euroopa Komisjon juba seadusandliku ettepaneku, mille alusel peatab EL järk-järgult ja tõhusalt Venemaa gaasi ja nafta impordi 2027. aasta lõpuks.
Samuti kutsus Eesti koos Balti kolleegidega üles tugevdama kriitilise energiataristu rahastust uues ELi eelarveraamistikus. Energeetikanõukogu veerel sõlmisid Balti riigid ja Poola ka koostöökokkuleppe (MoU), mille eesmärk on tõhustada kriitilise energiataristu kaitset ja vastupanuvõimet kogu regioonis. Minister Suti sõnul on tegemist selge sammuga ühtlustamaks riikide koostööd riskide ennetamisel, reageerimisel ja taastamisel – eriti olukorras, kus ühe riigi haavatavus võib mõjutada kogu piirkonda.
Allikas: Kliimaministeeriumi 18.06.2025 pressiteade
