Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et suvi on just see aeg, mil sigade Aafrika katk kogub tuure. Seakasvatajad peavad olema väga hoolsad, et haiguse sattumist farmi ennetada.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul avas lähiriikidest sigade Aafrikat katku (SAK) hooaja Läti. „Esimene tabandunud farm tuvastati juba 8. mail Läti kodumajapidamises. Kaugematest riikidest on mais SAK diagnoositud Ukraina, Rumeenia, Moldova ja Slovakkia seaframides,“ lisas Kalda.
SAKi levikuoht loomapidamise ettevõttesse on suur ka Eestis. „Eestis on sellel aastal tuvastatud SAKile kokku 44 viiruspositiivset metssiga kokku kaheksas maakonnas. Kõige rohkem SAK positiivseid metssigu on leitud Põlvamaal ja Jõgevamaal. See näitab, et SAKi viirus ringleb peale kümnendat aastat endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Kalda.
Viimased SAKi juhtumid Eesti kodusigadel olid 2023. aasta juulis kui SAK diagnoositi kahes seafarmis ning hukati ligi 9400 kodusiga. Mõlema farmi puhul pärinesid SAK viiruspositiivsete metssigade leiud farmist vähem kui 10 kilomeetri kauguselt. „93% Eesti SAKi kodusigade juhtumitest on tuvastatud just suvekuudel, ainult kaks juhtumit on jäänu väljapoole seda aega – septembrisse,“ tõi Kalda välja.
Vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAKi viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse nõuded ning nende järgimine.
Meeldetuletuseks seakasvatajale:
·Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
·Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu. Kontakti vältimiseks peab loomapidamishoone olema aiaga piiratud.
·Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
·Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
·Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga.
Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima maakonna volitatud veterinaararsti või Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku esindust.
Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAKi seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAKile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAKile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 4383 metssiga ja 2788 kodusiga (nendest 1558 surnud siga).
Aastatel 2015–2017, 2021 ning 2023 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 30 taudikoldes pea 55 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 11 miljoni.
Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 10. juuni 2025 pressiteade
