Kliimaministeeriumi kodulehel uuenes ülevaade Eesti ehitusmaavarade varustuskindlusest. Uuendusest leiab varade keskmise nõudluse, kaevandatava varu mahu ja prognoosi, kui pikaks ajaks jätkub igas maakonnas vastavat ehitusmaavara.

"Kliimaministeeriumi eesmärk on tagada Eesti ehitusmaavarade varustuskindlus, milleks on vaja aja- ning asjakohast ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest, meie varudest ja vajadustest. Nii saame efektiivsemalt planeerida ja suunata maavarade uurimist ning kaevandamist,“ selgitab Kliimaministeeriumi maavarade osakonna ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev.

Kuivkaevu sõnul võib Eesti ehitusmaavarade varustuskindlust hinnata uuendatud andmete alusel üldiselt rahuldavaks, sest enamikes maakondades on ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud, kuid osas vajab liigiti veel suurendamist.

Kõrgekvaliteetse paekivi varustuskindlus Harjumaal ja Raplamaal on endiselt kriitiline, kuid olukord pole võrreldes 2024. aastaga muutunud – Harju maakonnas on maavara tagatud ligikaudu kaheksaks ja Raplamaal viieks aastaks. Olukord on sama, sest paralleelselt on vähenenud nii kõrgkvaliteetse paekivi vajadus kui ka kaevandatav varu. Samuti näitab Kliimaministeeriumi värske ülevaade, et täiendavalt on vaja tõsta Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlust, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud neljalt aastalt kahele aastale. Samuti on Pärnumaal ehitusliiva varustuskindlus langenud kriitilisele piirile – ehitusliiva on Pärnumaal tagatud ligikaudu kümneks aastaks. Selle põhjuseks võib lugeda Rail Balticu ehitusega seoses prognoositav suurem vajadus ehitusliiva järele.

Varustuskindluse pikemaajaliseks tagamiseks on riik algatanud osas maakondades ehitusmaavarade teemaplaneeringud, mille eesmärk on koostöös erinevate osapooltega määratleda alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Lühiajaliselt aitavad varustuskindlust suurendada täiendavad load ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Tegemist on pideva protsessiga, kus koostöös Keskkonnaameti, ettevõtete, kohalike omavalitsuste ning huvitatud osapooltega leitakse lahendusi, kas ja kuidas tegevusi lubada.

Kuna kõiki ehitusmaavarade liike igas maakonnas ei leidu või leidub väikses mahus, tuleb arvestada ka naabermaakondade võimalustega. Varustuskindluse tagatuse tõstmisel on tarvis läbi viia maavarade uuringuid ja kaardistamist, mis annavad informatsiooni, kas, millises koguses ja kvaliteediga maavara kuskil leidub. Sobiva asukoha leidmisel on kaevandamisloa taotlemisel vaja kokku leppida võimalused ja tingimused nii taotlejal, kohalikul omavalitsusel, Keskkonnaametil kui teistel huvitatud osapooltel.

Möödunud aastal esmakordselt valminud Eesti ehitusmaavarade varustuskindluse ülevaate leiab ministeeriumi kodulehelt SIIT ja see sisaldab teavet iga maakonna kohta, sealhulgas nõudluse prognoosi ning infot liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi varude kohta.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade