Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside aruandluse eksperdid osalesid ÜRO Kliimasekretariaadi (UNFCCC) kutsel erinevate riikide läbipaistvusaruannete auditeerimisel. Tegemist on olulise panusega rahvusvahelisse kliimaaruandluse süsteemi,  mis võimaldab jälgida üleilmsete kliimaeesmärkide täitmist ning tugevdab riikidevahelist usaldust.

Riiklikud läbipaistvusaruanded (BTR) näitavad riikide tegevust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) ekspert Kadi Meltz kuulus Belgia läbipaistvusaruande auditi meeskonda, Cris-Tiina Pärn osales Kanada aruande hindamisel ja Stanislav Štõkov panustas Leedu aruande auditeerimisse.

Ekspertide läbipaistvusaruannete audititeks ettevalmistus algas ligi 2 kuud enne vastava riigi külastust. Selle aja jooksul tutvuti põhjalikult riiklike aruannetega, analüüsiti esitatud andmete kvaliteeti ja vastavust rahvusvahelistele juhistele. Auditinädalal viibisid EKUK-i eksperdid vastavates riikides kohapeal, kus toimusid intensiivsed arutelud kohalike ministeeriumite ametnike ja aruandluse ekspertidega. Arutati nii metoodilisi küsimusi kui ka aruannetes ilmnenud kitsaskohti, eesmärgiga tugevdada aruannete usaldusväärsust ja läbipaistvust.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimaüksuse juhataja Kadi Meltz hindas rahvusvahelist koostööd kõrgelt: „Selline töö annab rahvusvahelise kogemuse ja  näitab kitsaskohti, mida ka Eesti aruannetes saaks paremini teha.“

Oluliseks erinevuseks Eesti riiklike kliimaalaste aruannete koostamisel on töö tsentraliseeritus – kogu protsess on suures osas koordineeritud ja koostatud ühes asutuses, mis tagab ühtse lähenemise aruannete üleselt. Paljudes teistes riikides, sh näiteks Leedus, on läbipaistvusaruande koostamine oluliselt rohkem hajutatud – erinevad teemad on jaotatud eri asutuste ja tihtipeale ka väliste partnerite vahel. Selline desentraliseeritud korraldus võib küll pakkuda valdkondlikku spetsialiseerumist, kuid muudab tööprotsessi keerukamaks ning võib raskendada üldpildi kokkupanemist ja ühtlase kvaliteedi tagamist.

Samas pakub eri lähenemiste olemasolu võimalust riikidevaheliseks kogemuste vahetamiseks. Just riigispetsiifilisemate metoodikate väljatöötamisel ja rakendamisel saavad riigid üksteiselt õppida, leides tasakaalu tõhususe, täpsuse ja praktilise korralduse vahel.

“Meie ekspertide kaasamine ÜRO protsessidesse on suur tunnustus nii neile isiklikult kui ka Eesti kasvuhoonegaaside aruandluse tasemele laiemalt. Rahvusvaheline koostöö on võtmetähtsusega usaldusväärse ja läbipaistva kliimapoliitika kujundamisel,” ütles Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees Margus Kört.

Taustinfo:

Mis on läbipaistvusaruanne?
Läbipaistvusaruanne (inglise keeles Biennial Transparency Report, nn BTR) on Pariisi kokkuleppe raames iga kahe aasta tagant koostatud aruanne, mille kõik Pariisi kokkuleppe osalised esitavad ÜRO kliimamuutuste sekretariaadile, et anda selge ja võrreldav ülevaade riigi kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogustest, poliitikatest ja meetmetest KHG heitkoguste vähendamiseks ning arenguriikidele mõeldud kliimarahastuse andmisest  ja kasutamisest. BTR-id on keskne osa rahvusvahelisest läbipaistvuse raamistikust.

Kõik siiani esitatud läbipaistvusaruanded on nähtavad ÜRO kliimamuutuste konventsiooni sekretariaadi veebilehel https://unfccc.int/first-biennial-transparency-reports.

Eesti esimene läbipaistvusaruanne: https://unfccc.int/documents/645193

Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 2. juuni 2025 pressiteade