|
 Oluline info
Lõppeva programmperioodi investeeringutoetuste teostamise tähtajad on kohe käes!
Maaelu arengukava programmiperiood 2014–2020 hakkab lõppema ja eelarvevahendite kasutamise tähtpäev läheneb. Enamiku toetuse saajate investeeringu tegemist tõendavate kuludokumentide esitamise hiliseim tähtaeg on 30. juuni 2025. Selleks ajaks peavad olema toetust saanud ettevõtjatel kõik investeeringud tehtud ning ka kõik vajalikud kuludokumendid toetusraha väljamaksmiseks PRIAle esitatud. Makseasutusena saab PRIAs teha väljamakseid kuni 31. detsembrini 2025, pärast seda enam mitte.
Pane tähele! Tähtajad võivad taotlusvoorude ja taotluste lõikes erineda – palume kindlasti jälgida, millised on tähtajad konkreetse projekti elluviimiseks.
Taotlejatel, kes kasutavad osaliselt tasutud kuludokumentide esitamise võimalust ehk OTKA skeemi, peab abikõlblike kulude eest olema tasutud maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks.
See tähendab, et toetuse saaja peab OTKA makse täies ulatuses (s.h 7 tööpäeva jooksul tasutav summa) tasuma hiljemalt 1. juuliks 2025 ja seda ka juhul, kui maksetaotluste esitamise tähtaeg on hilisem kui 1. juuli 2025.
OTKA kohta saab rohkem lugeda meie kodulehelt.
Toetuse saajad, kes on saanud taotluse rahuldamise otsuse, kuid teavad kindlalt, et siiski ei soovi planeeritud investeeringuid ellu viia, saavad toetusest loobuda, esitades sellekohase avalduse PRIAle. Avalduse esitamiseks ei pea ootama tegevuste elluviimise tähtaja saabumist.
Väljatöötamisel on uued toetused loomapidajatele
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valmistab ette kahe uue toetuse määrust. Toetused on mõeldud loomapidajatele nende investeeringute toetamiseks.
Kavakohaselt on plaanis toetada:
- füüsilisest isikust ettevõtjaid ja juriidilisi isikuid investeeringute tegemisel suu- ja sõrataudi ennetustegevuseks ning
- ettevõtjaid investeeringute tegemisel eriti ohtliku loomataudi ennetamiseks.
Esimese toetuse puhul on tegemist erakorralise ühekordselt antava toetusega. Teist toetust antakse pikema perioodi vältel, seni kuni toetuseks eraldatavad eelarvevahendid otsa saavad.
Mõlema toetuse taotluste vastuvõtt on planeeritud juunikuusse. Toetuste tingimuste ning taotluste vastuvõtu info avaldame PRIA kodulehel esimesel võimalusel pärast määruste allkirjastamist.
Juunis saavad kutselised kalurid toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks
11.–18. juunil on kutselistele kaluritele esmakordselt avatud kalapüügi investeeringutoetuse taotlusvoor, kus saab toetust taotleda jääaluse kalapüügi arendamiseks ning tööohutuse ja -tingimuste parendamiseks jääalusel kalapüügil.
Toetust saavad taotleda äriregistris registreeritud ettevõtjad, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri kalapüügiluba kalapüügiks merel ning siseveekogul ja kes tegelevad väikesemahulise rannapüügiga.
Toetatavate investeeringute hulka kuuluvad näiteks jääpuurid ja saed, transpordivahendid (lumesaanid, ATVd, haagised, hüdrokopterid jms). Samuti vahendid, mis lihtsustavad püüniste asetamist püügile ja eemaldamist püügilt (veealused robotid, vintsid, generaatorid energia tootmiseks), kala kvaliteeti tagavad seadmed, navigatsiooniseadmed jms.
Toetus aitab oluliselt kaasa kutselise kaluri sissetuleku suurendamisele. Kuna rannikumere ja sisevete kalapüük on hooajalise iseloomuga ja on võimalik vaid siis, kui veekogudel puudub jää, siis jääalune kalapüük võimaldab kalapüügiperioodi pikendada ja saada sellest tulu.
Taotlusvooru eelarve on 500 000 eurot.
Sügisel saab taotleda toetust investeeringuteks, millega täidetakse keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärke
29. septembrist kuni 13. oktoobrini saavad põllumajandusettevõtjad esitada keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetuse taotluseid.
Toetuse eesmärk on soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendada põllumajandustootmisega kaasnevat keskkonnamõju, vähendada jäätmete ja heitmete teket ning suurendada loomade heaolu ja bioohutust.
Toetust antakse tootmishoone või rajatise ehitamiseks, masina ja seadme soetamiseks, olemasoleva niisutussüsteemi rekonstrueerimiseks või laiendamiseks ning niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamiseks.
Toetatavad tegevused peavad panustama vähemalt ühte järgmistest prioriteetidest:
- kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;
- vee- ja õhukvaliteedi parandamine;
- elurikkuse ja muldade kaitse;
- loomade heaolu suurendamine;
- bioohutuse suurendamine koos loomade heaolu parandamisega.
Toetuse määr on 15–50% toetatava tegevuse abikõlblikust kulust. Kui toetust taotletakse loomakasvatusehitise ehitamiseks, on toetuse määr kuni 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetuse taotleja on noor ettevõtja, on toetuse määr kuni 70%.
Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on miljon eurot ja loomakasvatusehitise ehitamise korral poolteist miljonit eurot ühe taotleja kohta.
8. mail toimus Maaelu Teadmuskeskuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja PRIA koostöös korraldatud infopäev, kus tutvustati toetuse sisu ning tingimusi. Infopäeva on võimalik järele vaadata siit.
Infot toetuse kohta leiab toetuse määrusest ja PRIA kodulehelt.
|
Jätkub pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt
16. juunini saab e-PRIAs esitada pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi. 28. mai seisuga on taotluse esitanud 3442 klienti, kellest 90% on taotluse esitamist alustanud eeltäidetud taotlusvormilt. Jooksvalt on pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste esitamise statistika eelmise päeva seisuga näha PRIA kodulehe statistika rubriigis graafikul „Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlemine 2025“.
Paneme taotlejatele südamele, et taotluse esitamist ei tasu jätta vastuvõtu viimastele päevadele. Sel juhul jõuab kõik andmed korralikult üle kontrollida ja kui selgub, et taotlusandmeid on vaja muuta, siis saab ka muudatused koheselt sisse viia. Taotlust saab kogu ulatuses muuta kuni 16. juunini.
Täpse info toetuste tingimuste ja nõuete kohta leiab PRIA kodulehelt.
Kõik põllumajandustootjad, kes taotlevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava alusel antavaid toetusi peavad täitma tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Infot nõuete kohta leiab PRIA kodulehelt. Samuti leiab sealt asjakohase veebitrükise.
Toetuste ja e-PRIA kasutamise osas saab abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Põldude haldamise teenuse ja elektroonse põlluraamatu kasutamisel saab abi põldude registri infotelefonil 737 7660.
Toetuste taotluse esitamiseks saab kasutada PRIA maakondlikes esindustes asuvaid kliendiarvuteid, kuid esindused on avatud ainult eelneva broneeringu alusel. Sobiva aja esinduse külastamiseks saab valida kas esmaspäevaks, teisipäevaks, kolmapäevaks või neljapäevaks. Kohtumise broneerimine on lihtne – seda saab teha PRIA kodulehe broneerimissüsteemi kaudu. Abi saab ka, helistades meie infotelefonidel – kontaktid leiab meie kodulehelt.
19. mail korraldas PRIA veebiseminari, kus tutvustati, kuidas tänavu toetuste taotlemine e-PRIAs käib ja milliseid muudatusi tuleb silmas pidada. Veebiseminari saab järele vaadata PRIA Youtube’i kanalil ning esitatud küsimused ning vastused leiab PRIA kodulehelt.
Pärandniitude hooldajatele korraldab Keskkonnaamet 5. juunil kell 10-13 pärandniitude hooldustoetuse veebikoolituse. Koolitus toimub Teamsi keskkonnas. Koolituse info ja liitumise lingi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
|
|
|
Põldude haldamise teenuse õpetusvideod mugavas esitlusloendis
e-PRIA põldude haldamise teenuses on mitmeid nuppe ja tööriistu, mille abil oma põlde ja alasid joonistada või korrigeerida. Oleme sellel aastal uuendamas teenuse juhendmaterjale ning valminud õpetusvideod on koondatud mugavalt Youtube’i esitlusloendisse. Videosid lisandub lähiajal veelgi.
Kasutamist hõlbustab seegi, et e-PRIAs on põldude haldamise teenuses lisainfo või veateate kuvamisel kohe lingitud ka vastava vea korrigeerimist õpetav video. Mugavalt ja ühes kohas, et kiiresti lahenduseni jõuda!
Head kasutamist!
|
|
|
Loomade registriandmete juures on nüüd näha mahepõllumajanduse staatus
Nüüd on loomapidajatel võimalik vaadata PRIA põllumajandusloomade registrist oma loomade mahepõllumajanduse staatust. Tegemist on muudatusega, mis annab ülevaate reaalajas ja suurendab mahetootmise valdkonna läbipaistvust.
Mahepõllumajandusnõuete üle teostab järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), kes fikseerib kontrollis ära ka loomade andmed (sh loomaliik, arv, staatus). Nüüd toimub PTA ja PRIA vahel automaatne andmevahetus, mille tulemusena on mahepõllumajanduse info otse kättesaadav ka PRIA põllumajandusloomade registris iga identifitseeritud looma andmete juures ning identifitseerimata loomade osas loomagrupi kohta.
Mida see loomapidajale tähendab?
- Kiire ja lihtne ligipääs infole – loomapidaja saab igal ajal ise kontrollida, millised tema loomad on mahepõllumajanduslikud s.o staatuses „üleminekus“, „mahe“.
- Info liigub tõhusamalt ja andmed on ajakohased.
- Mahepõllumajandusliku loomapidamisega jätkamisel ei tule loomapidajal jätkamise teavitusel PTAle loomade arve enam esitada, kuna vajalik info saadakse otse registrist tänu andmevahetusele, vähendades halduskoormust ja muutes protsessid sujuvamaks.
|
|
|
|
Mida teha vääramatu jõu või erandlike olukordade puhul?
Kui taotlejal ei ole võimalik toetuse nõudeid täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, siis tuleb sellest PRIAle esimesel võimalusel kirjalikult teada anda. Vääramatuks jõuks ja erandlikuks olukorraks loetakse selliseid asjaolusid, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mille tagajärgi ei olnud tal võimalik vältida ega ette näha. Teavitus tuleb saata e-postiga aadressil info@pria.ee. Teavituses tuleb märkida, millist nõuet ei ole taotlejal võimalik täita ning sõltuvalt nõudest tuleb teavituses märkida ka põllumassiivi/pärandniidu nr, põllu/ala nr, põllu/ala pindala, millel nõuet täita ei saa.
Taotleja poolt esitatud teavitus on oluline selleks, et PRIA saaks vajadusel erandlike asjaolude esinemist kontrollida. Lisaks on taotleja poolt esitatud teavitus oluline sisend ka pinnaseirega seotud kontrollide läbiviimisel.
|
Miks on vaja mesilasperede arvu teatada?
Põllumajandusloomade registri eesmärk on tagada tõhus veterinaarjärelevalve ja selle kontroll, mistõttu on oluline, et mesilate paiknemisest ja mesilasperede arvust oleks võimalikult reaalne ja asjakohane ülevaade kõikidel osapooltel.
Põllumajandusloomade registrisse tuleb kanda kõik tegevuskohad, kus tegeletakse mesindusega, seda nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil ja seda sõltumata perede arvust.
Ülevaate omamine mesilaste pidamisest ja seal peetavatest peredest
- aitab kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest,
- võimaldab tõhusalt reageerida võimalikele haiguspuhangutele, tagades mesilaste tervise ja
- annab ülevaate kogu mesindussektori olukorrast – kui palju mesilasperesid Eestis on, kus nad paiknevad ja kuidas see aja jooksul muutub.
|
|
|
Mis toimus mais kalapüügi ja vesiviljeluse toetuste valdkonnas?
30. aprillist 14. maini sai taotleda kalapüügi investeeringutoetust, millega toetatakse investeeringuid kalalaeva pardal. Toetatavad on sellised investeeringuid, mis vähendavad kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendavad energia efektiivsemat kasutamist ning parandavad tööohutust.
Esitati 43 taotlust kokku üle 755 000 euro suuruses summas. Taotlusvooru eelarve on 2 472 502 eurot. Toetust taotletakse näiteks laevakerede parendustöödeks, vöörikruvide paigaldamiseks ja erineva pardavarustuse soetamiseks.
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 27. juunil 2025.
7. mail avanes „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” meetme „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus” raames kaks taotlusvooru.
21. maini sai taotleda vesiviljeluse investeeringutoetust uue tootmisvõimsuse jaoks. Meetmega toetatakse investeeringuid uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või olemasoleva laiendamiseks, sh on abikõlblikud digitaliseerimisega seotud kulud ja kulud, mis aitavad vähendada mere-vesiviljelusekasvanduse negatiivset keskkonnamõju.
Esitati neli taotlust ning kokku taotletakse toetust üle 5,3 miljoni euro. Taotlusvooru eelarve on 5,6 miljonit eurot. Toetust taotletakse näiteks nii uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks kui ka täiendavate meresumpade või söödapargase soetamiseks.
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 25. juulil 2025.
7. mail alustati ka taastuvenergia toetamiseks mõeldud vesiviljeluse investeeringutoetuse taotluste vastuvõttu. Taotlusi võetakse vastu kuni eelarvelised vahendid otsa saavad. Meetmest toetatakse investeeringuid taastuva energiaallika kasutuselevõtmiseks. 28. mai seisuga oli esitatud üks taotlust kogusummas ligi 144 300 eurot. Taotlusvooru eelarve on 400 000 eurot.
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 45 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist.
|
|
|
Energia varustuskindluse tagamiseks taotleb toetust 265 põllumajandusettevõtjat
20. mail lõppes PRIAs energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt. 21. mai seisuga esitas taotluse 265 PRIA klienti ning kokku taotletakse toetust ligi 17,5 miljonit eurot.
Kõige rohkem on toetuse taotlejaid Lääne-Virumaalt (38), järgnevad Tartumaa (32) ja Viljandimaa (29).
Kuna huvi toetuse vastu oli väga suur ja taotlusvoorus taotletud toetuse summa ületas taotlusvooruks ettenähtud toetuse eelarve mitmekordselt, siis suurendab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotlusvooru eelarvet. Eelarvet on plaanis tõsta selliselt, et toetust saavad kõik need taotlejad, kelle taotlused vastavad nõuetele.
|
|
|
Aprillis võeti vastu maaparandussüsteemide toetuste taotlusi
14.–22. aprillil võeti vastu maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise toetuse taotlusi. Sellega toetatakse tegevusi, mis parandavad maaparandussüsteemide eesvoolude seisundit ning tagavad seeläbi süsteemide toimimise. Lisaks toetatakse keskkonnakaitserajatiste ehitamist.
Taotlusvooru eelarve jaguneb:
- eesvoolude uuendamine – 2 500 000 eurot;
- avaliku sektori investeeringud – 100 000 eurot;
- maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised – 50 000 eurot.
Taotlusvoorus esitati 113 taotlust ning toetust taotletakse kokku 1 552 555 eurot.
PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 18. juulil 2025.
23.–30. aprillil võeti vastu maaparandussüsteemi ajakohastamise ja keskkonnakaitserajatise ehitamise toetuse taotlusi. Sellega toetatakse kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolsesse reguleerimissüsteemi kuuluva hoone või rajatise rekonstrueerimist. Lisaks toetatakse ka keskkonnakaitserajatiste ehitamist.
Taotlusvooru eelarve jaguneb:
- maaparandussüsteemide rekonstrueerimine – 2 500 000 eurot;
- maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised – 200 000 eurot.
Taotlusvoorus esitati 21 taotlust ja kokku taotletakse toetust 1 123 561 eurot.
PRIA teeb otsused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 26. augustil 2025.
|
|
|
Mesilaspere toetust taotleb 334 meetootjat
1.–12. maini võttis PRIA vastu mesilaspere ehk TARU toetuse taotlusi. Kokku esitas taotluse 334 ettevõtjat kokku 24 592 mesilaspere kohta.
Maakondlikult kaardilt näeb käesoleva aasta TARU toetuse taotlejate arvu ning seda, kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotletakse.
|
|
|
2024. aasta loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamise toetust taotleb 1416 rapsi, rüpsi ja suviodra kasvatajat
7. mail lõppes PRIAs selle aasta teise erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt. Toetust said taotleda rapsi, rüpsi ja suviodra kasvatajad põllumajandustootjatele loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kokku esitas taotluse 1416 ettevõtjat ning toetust taotletakse kokku üle 107 000 hektari kohta.
Kõige rohkem oli toetuse taotlejaid Lääne-Virumaalt (181), Tartumaalt (160) ja Viljandimaalt (133).
Toetuse ühikumäär on 126 eurot hektari kohta. Taotlusvooru eelarve on 14,3 miljonit eurot.
|
|
|
Makseagentuuride direktorid said kokku Poolas
57. Euroopa Liidu makseagentuuride direktorite konverents, mida korraldas Põllumajanduse Restruktureerimise ja Moderniseerimise Agentuur (ARMA), toimus 5.–7. mail Poolas Varssavis.
PRIAt esindasid peadirektor Margus Noormaa, peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal ja toetuste arendamise osakonna juhataja Kiido Levin.
Ajakava ja teemadering oli tihe, näiteks räägiti pettuste vastu võitlemise süsteemidest, ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP tulemuslikkuse audititest, aga ei puudunud ka põnevad töötoad toetusõiguslike alade või kunstlike tingimuste äratundmise kohta.
|
|
|
Huvitavat lugemist
ERR portaalis ilmus 28. mail arvamuslugu „Silver Lusti: efektiivsus ei sünni asutuste liitmisest, vaid koostööst“. PRIA vastavus- ja kontrolliosakonna juhataja Silver Lusti arvamusartikli fookuses on koalitsioonileppes lubatud tõhustamise küsimus ja miks asutuste liitmine ei ole alati parim matemaatiline tehe. Arvamusartikli leiab siit.
Reaalajamajanduse veebilehel ilmus mai keskel kogemuslugu „Ettevõte andmepõhisest aruandlusest: info liigub nüüd kiiresti ja sujuvalt, pabereid meil siin enam ei kulugi“. Artikkel räägib, kuidas automatiseeritud andmevahetus aitab ettevõtjal säästa aega ja vältida inimlikke eksimusi. Kogemuslugu annab ülevaate, kuidas uus, täienenud loomade utiliseerimise andmete esitamise teenus lihtsustab nii loomapidajate kui loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega tegelevate ettevõtete tööd. Artiklit saab lugeda siit.
|
|
|
Lõppenud, käimasolevad ja saabuvad taotlusvoorud
|
|
|
Vaata lõppenud voorude tulemusi siit
Vaata käimasolevate ja saabuvate taotlusvoorude infot siit
Käesoleva aasta toetuste planeeritud ajakava asub PRIA kodulehel.
Voorude kuupäevad täpsustuvad jooksvalt.
|
|
|
Hea teada
|
|
|
METK Nõuandeteenistuse infopäevade ajakava leiate siit.
|
|
|
|
Teabeteisipäev Facebookis
PRIA Facebooki kanalil tasub silma peal hoida! Igal teisipäeval leiab sealt postituse #teabeteisipäev, mis jagab põnevaid ja harivaid teadmisi või fakte PRIA tegemistest. Hakka meie sõbraks, et tore teave kaotsi ei läheks!
Allikas: PRIA infokiri, mida saab lugeda siin:
pria-maikuu-e-infokiri
|
|
|
|
|
