Kuigi söögiseeni on tänavu võrdlemisi napilt, muudavad puudel kasvavad seened metsaalused põnevaks ja kirevaks. Puuseeni võib leida isegi talvel.

Puuseente ehk taelade eosed leiavad soodsa kasvupinna nõrkadel puudel. Nende eosed kinnituvad puiduhaavadesse ja seen ajab oma niidistiku puusse. Taelikuid on lihtne ära tunda: need on mitmeaastased kabja- või padjakujulised enam-vähem pruunid torikseened.

Taelad tekitavad puutüvel südamemädanikku - kui silma hakkab mahasaetud tüvel punakas plekk, on tegemist puutaelaga. Taela viljakehad kasvavad väga aeglaselt ning võivad saada mitmekümne aasta vanuseks.

Tavaline kaskedel kasvav puuseen on must taelik, mille 5–15 sentimeetri laiused poolringjad kübarad on väga kõvad, nii alt kui ka pealt kumerad. Kui puu küljest maha võetud viljakeha püstsuunas pooleks lüüa või lõigata, siis tulevad nähtavale üksteise all paiknevad torukeste kihid, igaüks ühe-kahe millimeetri paksune.

Seeneteadlane Erast Parmasto kirjutab ajakirjas Eesti Loodus, et igal aastal kasvab juurde uus kiht, nende arvu järgi saab kindlaks teha viljakeha vanuse.

Väga levinud puuseen tuletaelik ehk ebatuletael eelistab roheliste lehtedega pajusid. Seene viljakeha on noorena poolkera moodi kühmjas, aastatega areneb sellest üle 20 sentimeetri lai paks kõva kübar, mis on ümara valkja servaga, pealt hallikaspruun kuni mustjas, alt peente kaneelpruunide pooridega.

Metsandusharidusega Ester meenutas, et ülikoolis räägiti sellest, kuidas vanasti vajati tuletaelikut eeskätt tule süütamiseks.

Estri sõnul tasub puuseeni otsida haabadelt. Peale haavataeliku, mis teeb südamemädanikku tekitades olulist kahju, kasvab haaval hulk liike seeni, mis pakuvad huvi eeskätt seeneteadlastele.

Huvitav seen haabadel on jänesvaabik, mis kasvab sageli parkides. Seda on lihtne ära tunda lameda kakaopruuni kübara järgi. Peale haabade kasvab seda seent ka kasel, tammel ja sanglepal, harvem teistel lehtpuudel.

Puuseente hulgas on aga ka tuntud söögiseeni – väärtuslikud on austerservik ja külmaseen, mille võib kupatamata otse pannile lõigata.

Enamik puuseeni sobib paberi tegemiseks. Paberisaamise õpetus näeb ette seen hea noa või oksakääridega kuubikuteks tükeldada, lisada veidi vett ja seenetükid täielikult purustada.

Edasi tuleb panna alusele mõni kiht vanapaberit, selle peale riie. Segu valatakse kangale – vedelik imbub ajalehtedesse.

Pärast kuivamist tuleb seenepaber või -ruloo kenasti kanga küljest lahti. Õhuke segu kuivab väljas päikse käes paari tunniga, paksema puhul võib aega minna paar päeva.

Allikas: www.virumaateataja.ee 11.09.2007.