Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas veeteetasude muudatusi käsitleva eelnõu, mille eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja laiemalt süsteemi kaasajastada. 

Veeteetasu on tasu navigatsiooni, jäämurde ja meresõiduohutuse tagamise eest. Seda tuleb maksta laeva sisenemisel Eesti sadamasse või sadama reidile. 

Ministri sõnul on muudatustel merendussektorile tervikuna positiivne mõju. „Uus veeteetasude süsteem soosib laevu, mis põhjustavad vähem saastet ja aitavad vähendada meretranspordi keskkonnamõju. Kuna Läänemere piirkonnas valitseb väga tihe konkurents, tugevdab kulude vähenemine nii Eesti ettevõtjate kui ka meie sadamate konkurentsivõimet. Samuti aitab uus süsteem leevendada laevaomanike jaoks mõju, mis kaasneb merendussektori liitmisega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga,“ selgitas taristuminister Kuldar Leis. 

Uuenenud veeteetasude loogika põhineb laeva keskkonnanäitajatel. “Sarnaselt lähiriikides kasutatavale mudelile hinnatakse tasu määramisel näiteks CO₂ heidet, jäätme- ning kemikaalide käitlust jm. Mida paremad tulemused, seda suurem on soodustus veeteetasude maksmisel. Ehkki süsteem soosib eelkõige uuemaid aluseid, näitab Rootsi kogemus, et ka vanemate laevade omanikud on valmis oma laevu ümber kohandama, eriti kui laev siseneb sadamatesse regulaarselt ja investeeringute tegemine tasub ära,” lisas  Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. 

Ühe muudatusena tuleb edaspidi maksta veeteetasu ankrualal punkerdamise ehk tankimise eest. Tegemist on riskide realiseerumisel potentsiaalselt keskkonnaohtliku tegevusega, mistõttu pole sellise vabastuse säilitamine põhjendatud. Erandina säilib vabastus alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel. 

Langetatakse ka veeteetasu baasmäära kauba- ja reisilaevadele ning ühtlustatakse kruiisilaevade tasu teiste laevadega. Uute määrade järgi peaks riik hakkama aastas koguma ligikaudu 10–11 miljonit eurot veeteetasudena. Võrdlusena oli eelmisel aastal kogutud veeteetasu suurus kokku 11,2 miljonit eurot, millest riigieelarvesse laekus pärast soodustuste mahaarvamisi ligikaudu 9,5 miljonit eurot. Samas avaldaks kaubamahtude või laevakülastuste suurenemine muudatuse tulemusel positiivset mõju veeteetasude laekumistele, mis on vähenenud ida-lääne transiidi languse tõttu. 

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, millele järgneb menetlus valitsuses ja Riigikogus. Uuendatud veeteetasu määrad hakkavad plaanikohaselt kehtima 1. jaanuaril 2026. 

Allikas: Kliimaministeeriumi 28.05.2025 pressiteade