Seemnete puuduse või tarneraskuste korral tohib edaspidi kasutada teravilja ja heintaimede madalama idanevusega seemnepartiisid. Paindlikumad nõuded on tootjate seas oodatud ja tervitatud.

Uusi nõudeid on oodanud eelkõige tatrakasvatajad, kuna sageli langeb seemnetel saagikoristuse ajal vihmase ilma tõttu idanevus, ent sobivat seemet pole ka kuskilt asemele võtta. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul annab muudatus põllumeestele suurema tegutsemisvabaduse. „Nõuete leevendamine annab põllumajandustootjatele rohkem vabadust, et nad saaksid ise leida ja rakendada parimaid lahendusi oma tegevuses,“ ütles minister.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimsete paljundusmaterjalide valdkonnajuht Merjan Savila ütles, et tatart kui teravilja kasvatatakse meetaimena nii toidutootmise eesmärgil kui ka vahekultuurina. „Tatart kasvatatakse väga palju mahepõllumajanduses. Madalama idanevusega seemne külvamine on igal juhul parem kui külvamisest loobumine -  vahekultuurina kasvatades ei ole saagikus niivõrd oluline kui seda on mullaviljakuse parandamine,“ lisas ta.

Seemnetootjad on madalama idanevusega seemnete sertifitseerimise võimalust pikisilmi oodanud, sest tänu sellele saavad põllumehed ise võtta vastu teadlikke otsuseid enda põllumaade majandamiseks.

Lisaks võetakse määrusega üle Euroopa Liidu rakendusdirektiiv, millega muudetakse puuviljakultuuride tootmisel levinud teatud taimekahjustajate staatust – seni ohtlikena käsitletud taimekahjustajad tubaka rõngaslaiksuse viirus, tomati rõngaslaiksuse viirus ja viigipuu mosaiiksuse tekitaja on edaspidi kvaliteeti vähendavad.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade