Meest saab kodus väga edukalt kõike ise valmistada. Saunas võib mett kas või niisama peale määrida, aga köögis võib seda kookide ja küpsetiste sisse panna, samuti kasutada seda kulinaarias, grillimisel, teha mahladega maitsvaid ja tervislikke jooke, jogurteid, meesegusid jne.

Eesootava talve puhul tasuks kõrva taha panna ka retsept, mida kasutada külmetuse ja köha puhul. Selleks tuleb segada mett ja oliiviõli vahekorras 1:1. Teelusikatäis segu võib anda väikestele lastele kakskolm korda päevas. Loomulikult kõlbab see väga hästi ka täiskasvanutele, soovitab mesinik Maarika Puusepp.

„Tänapäeval on olemas spetsiaalsed meesulatajad, mis sugugi ei riku mee kvaliteeti.

Võib julgelt osta nii ühte kui ka teist. Liigimee ja segude puhul pean endiselt olulisimaks valikuteguriks maitset – õige mesi on see, mis paneb kurgu kipitama,” arvab Puusepp. “Maitsed on inimestel aga erinevad, seetõttu soovitan mett ikka enne ostmist maitsta, kui see on võimalik – näiteks metsameed on tugeva maitsega, kanarbikumesi mõrkja maitsega jne. Seda peab igaüks ise otsustama. Oluline on, et mesi oleks pärit saastamata loodusest, metsadest, rabadest, mahajäetud põldudelt.”

Lapsi tuleb harjutada mett sööma

Aga mida liigimesi endast ikkagi kujutab? Mesilastele ei saa ju ometi õpetada, et nad võivad laskuda ainult võililledele, kui on soov teha võilillemett. Puusepp tõdeb, et mesinikud reklaamivad tihti oma mett kui võilille-, kanarbikuvõi muud liiki mett. See aga ei tähenda, et mees sisaldub ainult selle ühe liigi õietolmu, ikka leidub mõningal määral ka muud. “Liigimett saab ainult siis, kui kohe pärast teatud liigi õitsemist mesi vurritada. Seda saab kindlaks teha ka mee õietolmuanalüüsiga, mis näitab, kui mitu protsenti mingi taime  õietolmu mesi sisaldab. Kui ikka üle 50–60 protsendi, siis võib seda küll juba liigimeeks pidada,” selgitab mesinik.

Puusepa sõnul oletatakse, et eestlased söövad kuni 600 grammi mett aastas. “Arengumaades süüakse kaks-kolm kilo inimese kohta,” teab ta rääkida. “Mee tarbimist tuleks tegelikult õpetada ja harjutada varasest lapseeast peale. On inimesi, kes ütlevad, et pole mett kunagi proovinud – olen seda ise kuulnud,” on mesinik hämmastunud. “Meie peres on viieaastased kaksikud tüdrukud ja seitsmeaastane tütar. Tegime kohe kena koolitus- ja õppeprogrammi lasteaias, kus nad käivad. Varustame lasteaeda aastaringselt meega, et nad saaks meega putru ja teed, suviti viime ka kärjekaanetusi ja oleme neid koju mesindusega tutvuma kutsunud. Lapsed on väga rahul ja paljud lapsevanemad on öelnud, et enne lapsed mett ei söönud, aga nüüd lausa nõuavad,” avaldab Puusepp heameelt.