Eestis teatakse püha alates 16. sajandist. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik.
Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid.
Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks.

Keelud

Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks.

Neitsi Maarja sündimispäev

Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb 6. sajandist, algusega Süürias või Palestiinas, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Kreeta püha Andreas pühitses 9. sajandil päeva mitmete jutlustega, et põhjendada 8. septembrit Maarja sünnipäevana. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil kogu tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud üksnes apokrüüfide kaudu, siis tunnustati püha aeglaselt ja veel 9. sajandil polnud see laialt levinud.
Prantsusmaal on püha seostatud ilmutusega – püha Maurilius kuulis Angeris jumalaema sündi tähistavate inglite laulu.
Jumalaema sündimist tähistavad erinevad kirikud eri ajal. Näiteks tähistab idakirik püha 12. septembril, kopti kirik aga 1. mail, selle katoliiklik haru omakorda 10. septembril.

Ussimaarjapäev mälestati “ussi urguminemise päevana”. (Rannu)

Maarjapäev on suviteravilja koristamistööde lõpu tähistamise püha. (Võnnu)

Ussimaarjapäev peab kesapõldu äestama, millega hävitab ussipesad. (Vigala)

Õmmelda ega ketrata ega midagi lõngaga [teha] ussimaarjapäeval ei tohi. Sest järgmisel aastal tulevad ussid siis sinule liiga ligi. (Keila)

Ussimaarjapääväl kaova kihulõsõ. (Karula)

Sellel päeval rändavad viimased pääsukesed meilt ära. (Saarde)

Ussimaarjapäeval ei tohi metsa minna, siis ussid poevad oma paika, siis on neid palju. (Iisaku)

Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama (pidi mürgi kaotama). (Anna)

Ussimaarjapäeväl alati kange tuul, uss lähäb sis muasse. (Kodavere)

Ussimaarjapäeval nakasi üükülma tulema. (Rõuge)

Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.