Hiiu Leht käis augusti lõpul külas AS Cleanaway Hiiumaa osakonnal Kärdlas Väike-Sadama tänaval otsimas vastuseid küsimustele: miks tuleks kodus prügi sorteerida ning kuidas seda teha.

Tänapäeva arenevas maailmas on normaalne, et igal poes müüdaval asjal on pakend. Pakendi kujundamisel, valmistamisel ja müümisel saavad inimesed tööd ja leiba. Paraku ei jõua inimene tavaliselt oma mõtet pakendiga koos rändama lasta. Kui asi on ostetud, lendab pakend prügikasti ning selle edasine käekäik tarbijat enam ei huvita.

Tihti arvatakse ka, et puudub mõte prügi sorteerida, sest prügiauto kallab nagunii kõik ühte hunnikusse ning viib prügimäele, kus lõpuks ikka kohtuvad meie salatikarbid, pappkastid ja klaaspurgid. Nii see tegelikult ei ole, selgub AS Cleanaway Hiiumaa osakonna juhataja Aivo Kriiska selgitustest.

Olmeprügi ja jäätmed koos ei sõida

“Hommikul läheb prügiauto Kärdlast välja, korjab olmeprügi kokku ja viib selle Käina lähistele prügilasse. Tagasi Kärdlasse sõites võtab auto peale sekundaarse tooraine, näiteks paberi ja papi, mis sorteeritakse veel omakorda Kärdlas asuvas kaarhallis, et seejärel saata see ümberkäitlemiseks mandrile. Klaasi- ja plastiring on samuti täiesti eraldi osa prügiringist,” rääkis Kriiska.

Sekundaarne tooraine öeldakse niisuguste jäätmete kohta, millest saab midagi veel teha, nagu näiteks eri sorti papp, kilejääde, plastpudelid, tetrapakendid, majoneesi- ja ketshupipudelid. Kõik ülejäänud kommipaberitest vanade kingadeni on prügi, mis ei kuulu ümberkäitlemisele ning tuleb kodu- või kortermaja olmeprügikasti paigutada.

Sinisesse papp-paber, kollasesse plast-klaasmetall

Pakendijäätmete sinistesse konteineritesse tohib panna vaid papp- ja paberpakendeid ning kollastesse plast,- klaas,- ja metallpakendit ning joogikartongi. Paraku kaasnes uute siniste ja kollaste prügikonteinerite paigaldamisega suur probleem.

“Vähe sellest, et meil ei osata õigeid jäätmeid õigetesse kogumiskastidesse panna, ei vaevuta ka pakendeid üle loputama. Enne, kui prügiauto jõuab konteinerid tühjendada, tekib seal sees elu,” oli Kriiska nördinud.

Kollasesse konteinerisse paigutatavad pakendid tuleb loputada ning võimalikult väikseks kokku pressida.

Need, kes vaevuvad oma jogurtipakendi ja salatikarbi üle loputama, teevad nii keskkonnale kui ka teistele inimestele heateo. Puhastamata pakendid rikuvad terve prügikonteineri sisu, tekib ebameeldiv hais, bakterid ja mikroobid hakkavad paljunema ning kogu tooraine, mida muidu millekski kasutada saaks, läheb otseteed prügimäele. Loodusele pole see mitte mingil juhul kasulik.

“Nii rikub lohakas ja laisk inimene virkade ja usinate töö vaid ühe liigutusega,” tõdes Kriiska. Mis puutub plastikpudelitesse, siis võtavad need kokku pressimata palju ruumi, seepärast oleks hea, kui neist õhk välja lastaks ja kork uuesti peale keerataks – nii võtab pudel oluliselt vähem ruumi.

Noored õpivad prügi sorteerima

Kui praegu on Hiiumaal veel terve hulk vastutustundetuid inimesi, kel puudub prügiveoleping, kes prügi ei sorteeri ning poetavad selle kes teab kuhu, siis Kriiska arvates on lootus, et noored muudavad neid kahetsusväärseid harjumusi.

“Hea näide on võtta Rootsist, Norrtälje linnast, kus prügisorteerimisel saadi reaalselt positiivseid tulemusi alles kolmanda põlve eluajal. Prügi teadlikku sorteerimist tuleks aga lapsest peale õpetada. Alguses kästakse prügi sorteerida, siis inimene tunneb, et ta peab seda tegema ning lõpuks muutub see harjumuseks,” avaldas Kriiska lootust.

Kärdla ühisgümnaasiumi algklassid kogusid sel aastal loodusnädala raames vanapaberit ning AS Cleanaway sorteerimisjaama on tehtud mitmeid külaskäike, et tutvuda prügi käitlemise põhimõtetega.

Tee ise prügivedu odavamaks

Üks, mis kindel, et prügi hind ei lähe kunagi odavamaks. Kuid prügi hoolikalt sorteerides ning õigesti konteineritesse viies mahub sinna rohkem ning maksta tuleb ainult prügi- ja mitte õhuveo eest.

“Kõike, mis võiks minna taaskäitlusse, võib viia avalikesse konteineritesse, ainus tingimus on, et õiged pakendid õigesse kohta saaksid ning ikka puhtaks loputatult ning kokkupressitult,“ kutsus Aivo Kriiska sinistesse- kollastesse ja rohelistesse konteineritesse austusega suhtuma.