Takistamaks marutaudi levikut ning kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest, viib Veterinaar- ja Toiduamet 10. septembrist kuni 14. oktoobrini kogu Eesti territooriumil läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania. Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vaktsiin. Külvamine toimub õhust väikelennukite abil.  Külvamist ei teostata  linnade, asulate, teede, veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, tagamaks piisava nähtavuse. 

Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2006. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 85% sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. Käesoleva aasta kaheksa kuuga on marutaudi diagnoositud vaid neljal loomal: kahel veisel, ühel mägral ja ühel kährikul.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territooriumi kaks korda aastas: kevadel (aprillis–mais) ja sügisel (septembris-oktoobris), seni kuni ei esine enam ühtegi marutaudijuhtumit. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul, kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad jt, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Eelmisel aastal diagnoositi kokku üle Eesti 114 marutaudijuhtumit, neist 13 kodu- ja 101 metsloomadel.  2005. aastal avastati marutaud 266 loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte iga-aastane marutaudivastane vaktsineerimine on loomaomanikele kohustuslik.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti 07.09.2007 pressiteade.