Sel suvel varustasid hülgeuurijad kuus hallhüljest kaugjälgimisseadmetega, mis edastavad uurijatele erinevat informatsiooni hüljeste elu kohta. Seadmed paigaldati suure rahvusvahelise projekti raames, mis hõlmab Baltimaade erinevaid mereuurimise ja looduskaitseorganisatsioone.

Hüljeste märgistamine ja nende liikumise jälgimine on osa Läänemere idaosa kaitsealade loomise projektist.
Juuli keskpaigast augustini kinnitati Saaremaal kuue hallhülge selga telemeetriaseadmed, mis saadavad üle GSM-i võrgu uurijatele infot hüljeste asukoha, sukeldumise sügavuse ja veetemperatuuri kohta.

„Seadmed salvestavad andmed mällu ja kui hüljes satub mobiiltelefoni levisse, siis saadab ta kõik andmed korraga ära,” ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialist Ivar Jüssi. Jüssi sõnul on hüljestel pragu intensiivne toitumise aeg ja nad liiguvad palju ringi. Haruldased pole ka 70- kilomeetrised päevateekonnad toitumisaladele, kus hülged võivad olla umbes nädala, pöördudes seejärel lesilasse tagasi.

Seadmed on liimitud hüljeste karva külge ja jäävad sinna kuni järgmise aasta maini, mil hüljestel algab karvavahetus.

Läänemere idaosa kaitsealade loomise projekti rahastab poole summa ulatuses Euroopa Liit, teise poole katavad rahvuslikud organisatsioonid.

Allikas: Riikliku Looduskaitsekeskuse 05.09.07 pressiteade