Keskkonnatasud 2024

2024. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 97 miljonit eurot. Lisaks tasusid metsaomanikud eelmisel aastal metsateatiste eest riigilõivu ja raadamisõiguse tasu kokku ligi 1,1 miljonit eurot.

Keskkonnatasudest laekunud raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja kaevandamisest tekkinud keskkonnakahjustuste heastamiseks. „Keskkonnatasude eesmärk on vähendada keskkonnakasutusega seotud keskkonnamõju, hüvitada keskkonnahäiringut ning kogutud tulu keskkonnaseisundi parandamiseks ümber jagada,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe.

Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 972 tuhande euro võrra. Eelmisel aastal deklareeritud 97 mln euro keskkonnatasude hulgas on 47,3 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 24,4 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 13,8 mln eurot vee erikasutusõiguse tasu, 6,9 mln eurot välisõhu saastetasu, 4,6 mln eurot veesaastetasu ning 292 tuhat eurot tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. 

Ligikaudu pool kõigist deklareeritud keskkonnatasudest on seotud maavara kaevandamisõiguse tasuga. Valdav osa maavara kaevandamiselt laekuvast keskkonnatasust tuleb põlevkivi kaevandamisest. „2024. aastal deklareeriti 10,9 mln tonni põlevkivi kaevandamisel ja kasutuskõlbmatuks muutmisel ressursitasu 34,7 mln eurot. Põlevkivi kaevandamise tulemusel laekub keskkonnatasudena nii kaevandamisõiguse tasu kui ka põlevkivi tuhkade ladestustasu, mis moodustas 4,6 mln ladestatud tonni kohta 15,1 mln eurot,“ selgitas Eesmäe.

Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2024. aastal kokku ligikaudu 15 mln eurot keskkonnatasu, millest kõige enam laekus Alutaguse valda (3,8 mln eurot),  Narva-Jõesuu linna (1,3 mln eurot) ja Saku valda (1,3 mln eurot).

1. juulist 2024 tuleb uuendusraiete ja raadamise metsateatiste eest tasuda riigilõiv. Raadamise eest tuleb teatud juhtudel riigilõivule lisaks tasuda ka raadamisõiguse tasu. Metsaomanikud tasusid eelmisel aastal esmakordselt metsateatiste eest riigilõivu ligi 552 tuhat eurot ja raadamisõiguse tasu 525 tuhat eurot.

Keskkonnaameti kodulehel on kättesaadav viimasel kolmeteistkümnel aastal deklareeritud keskkonnatasude statistika.

Kohalike omavalitsuste eelarvesse kantav keskkonnatasu 2022-2024.

Allikas: Keskkonnaameti 25.04.2025 pressiteade