Eesti valitsus kinnitas seisukoha toetada Euroopa Komisjni ettepanekut lihtsustada süsiniku piirimeetme (SPIM) määrust. Sellega vabastatakse väikesed raua, terase, alumiiniumi, tsemendi ja väetiste kolmandatest riikidest importijad täielikult SPIM kohustustega seotud halduskoormusest.  

Suuremate importijate jaoks muudetakse süsteem kasutajasõbralikumaks: lihtsamad tegevusload, vähem bürokraatiat ja sujuvam andmete kogumine. Eestis teavitas end SPIM toodete importijana 2024. aastal 173 ettevõtet. Neist ligikaudu 63% ehk üle 100 ettevõtte impordib määruse alla kuuluvaid kaupu vähem kui 50 tonni aastas. Ettepaneku kohaselt vabanevad nad muudatuste jõustumisel süsteemist ja sellega kaasnevast halduskoormusest. 

„Me liigume jätkuvalt kliimaeesmärkide täitmise suunas, kuid teeme seda ettevõtete ja riigiasutuste jaoks liigset koormust panemata. Kui üle saja Eesti ettevõtte vabaneb keerulistest aruandlusnõuetest, säilitades samas ausa konkurentsi ja keskkonnakaitse põhimõtted, on see mõistlik ja õiglane samm kõigi jaoks,“ ütles rohereformi asekantsler Kristi Klaas. 

SPIM eesmärk on takistada kasvuhoonegaaside heite liikumist Euroopa Liidu riikidest kolmandatesse riikidesse, kus puhtamat tootmist puudutavad reeglid on leebemad. Sisuliselt on tegemist teatud imporditavatele toodetele lisanduva CO₂ hinnaga, et tagada aus konkurents Euroopa turul. 

Süsiniku piirimeetme alla kuuluvad tooterühmad: raud, teras, alumiinium, väetised, tsement, vesinik ja elekter. 

Muudatusega väheneb ka koormus riigiasutustele, kelle ülesanne on SPIM süsteemi haldamine. 

Valitsuse otsus on sisendiks Euroopa Liidu Nõukogule, kes paneb mai jooksul kokku liikmesriikide ühispositsiooni. Sellele järgnevad triloogid Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja EL Nõukogu vahel. Muudatus peaks jõustuma 2025. aasta jooksul. Tegemist on ühe osaga laiemast Euroopa Komisjoni lihtsustamispaketist.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 24.04.2025 pressiteade