Tuuleparkide rajamiseks sobilike riigimaade oksjoni tulemusena alustatakse 13 alal tegevusi tuuleparkide kavandamiseks. Enampakkumisel edukaks osutunud ettevõtetel tuleb nüüd kolme aasta jooksul omavalitsuses läbida planeeringumenetlus, seejärel saab taotleda vajalikud load ja asuda tuuleparke ehitama.
„Eesti energiasüsteem vajab moderniseerimist. Meie energiavarustus peab olema kindel, puhas ja taskukohane. Selleks peame tagama nii piisavate juhitavate võimsuste olemasolu kui ka kiirelt rajama uusi taastuvelektri tootmisvõimsusi. Iga Eestisse rajatav tuulik aitab,“ ütles Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Kokku tehti 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta märtsini toimunud riigimaade enampakkumisel pakkumisi 17 tuulealale, millest lepingusse jõuti 13 alal. Lepinguga saab arendaja õiguse kavandada tuulepargi rajamist. Esimesteks tegevusteks on põhjalikumate uuringute läbiviimine ja taotlusete esitamine planeeringumenetluse läbiviimiseks. Kui aladele kogu potentsiaali ulatuses tuuleplaneeringud kehtestatakse, võib Keskkonnaagentuuri esmasel hinnangul olla võimalik nendele rajada kokku kuni 70 tuulikut koguvõimsusega 480 MW.
Enampakkumise võitjaks osutus nii ettevõtteid, kellel juba tuulepargid olemas või arenduses kui ka uued turule sisenejad. Viis lepingusse läinud ala on seotud töösolevate planeeringutega ning leping sõlmiti ettevõttega, kes piirkonnas on juba tuuleenergia arendamisega tegelemas. See tähendab, et lisanduvad riigimaa alad aitavad töösolevate projektide jaoks paremaid lahendusi leida.
Tuulikute täpsed asukohad, nende arv ja paigutus aladel selguvad omavalitsuse tavapärase planeerimis- ja loamenetluse tulemusel, kus leitakse erinevaid huve kaaludes parim lahendus.
Lepingu sõlmimiseni ei jõutud Viljandi, Türi-Kose-Paide, Türi-Rapla ja Lääneranna ühe ala puhul. „Vaatame nende alade arendamisest loobumise põhjused üle ning seejärel saab otsustada, kas viia läbi enampakkumised neile aladele järgmises etapis uuesti,” selgitas RMK arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa.
Riigi ja ettevõtete vahel sõlmiti arendusperioodi lepingud kolmeks aastaks, millest igal aastal maksavad arendajad riigieelarvesse pea 600 000 eurot alade kasutamise eest. Selle aja jooksul peab ettevõte läbima planeeringumenetluse ja saama omavalitsuselt ehitusloa. Kuni loa saamiseni riigimaadel tuulikute ehituseks tegevusi ei toimu ning alasid kasutatakse nende senisel eesmärgil. Kui ehitusluba selle aja jooksul ei saada, leping lõpetatakse ja sõlminud ettevõtja kaotab õiguse riigimaa alal tuuleenergia arendusega jätkata.
Kui arendusprotsess on edukas ning tuulepark jõuab ehitusloani, sõlmib riik arendajaga hoonestusõiguse lepingu, mille järel saab ettevõte alustada tuulikute rajamist. Ehituseks on ette nähtud kaks aastat ning opereerimisperiood kestab kuni 35 aastat. Tuulepargi opereerimise ajal tasuvad arendajad riigieelarvesse lisaks maa maksustamishinnaga seotud hinnale ka tasu, mis sõltub tuulepargis toodetud tuuleenergiast. Opereerimisperioodi lõppedes on arendajal kohustus ehitatud tuulepark kahe aasta jooksul demonteerida.
Enampakkumist ettevalmistavad eeluuringud tegi Keskkonnaagentuur Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU rahastuse toel. Arendajal tuleb, sõltuvalt alast, läbi viia täiendavaid looduskaitselisi ning sotsiaalmajanduslikke uuringuid.
Alad riigimaadel ning lepingu sõlminud ettevõtted:
• Väike-Maarja-Vinni – CENVEN OÜ
• Türi-Põhja-Sakala – Eurowind Energy OÜ
• Haljala-Kadrina – OÜ LRMA 7
• Järva-Põltsamaa – OÜ LRMA 8
• Lääne-Harju – Vindr Baltic OÜ
• Türi-Järva – Vindr Baltic OÜ
• Lääneranna EP ala 1 – Utilitas Wind OÜ
• Lääneranna EP ala 3 – Utilitas Wind OÜ
• Kose-Rae-Raasiku – Enery Estonia OÜ
• Vinni-Alutaguse – VKG Wind OÜ
• Põhja-Sakala – Windskreen OÜ
• Lüganuse-Viru-Nigula – Enery Energy OÜ
• Mulgi-Tõrva – Vindr Baltic OÜ
Allikas: Kliimaministeeriumi 23.04.2025 pressiteade
