Kuigi kalendri järgi on veel suvi, on augusti lõpp ja septembri algus olnud jahe ja vihmane ning loodusmärgid räägivad sügise peatsest saabumisest.

Augusti lõpp ja septembri algus oli jahe ning vihmane. EMHI sünoptik Merike Merilain kirjutab portaalis ilm.ee, et tänavu jahenesid ilmad äkki. Alles 24. augustil oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur suuremas osas Eestist 20 kraadi lähedal, viimasel nädalal on see kõvasti langenud ja püsinud 10 kraadi ümber.

Portaali ilm.ee andmetel ilmutas möödunud nädalal talvgi end korraks: 28. augustil sadas Ääsmäel ja 30. augustil Tabasalus lund, nii et maa valge. Ilmateadlaste hinnangul oli tegemist siiski peeneteralise rahega.

Kuigi ilmajaam ennustab, et september toob veel ligi paarikümnekraadise soojaga päevi, on ilmad ujumiseks lõplikult möödas ning päevadki muutunud järjest lühemaks ja ööd pikemaks.

Tulekul öökülmad

Ilmatargad prognoosivad septembris esimesi öökülmi ning sademeidki rohkem kui septembrikuus tavaliselt.

Puulehed vahetavad värvi, esimesed kaselehed on juba kollakat tooni, vahtralehed kohati punakad. Puulehtede värvumine teeb tuju heaks lastel, kes juba ootavad aega, mil neid korjata ja kuivatada saab. Kümneaastane Kaili näiteks rääkis, et eelmisel aastal meisterdasid nad õega värvunud puulehtedest kaarte. “Eriti ilusad on sügisel vahtrad,” hindas Kaili.

Sügis segab värve

Vahtrapuu lehtedesse segab sügis kõige heldemalt mitmeid värvitoone. Isegi ühe lehe pinnal võib kõrvuti näha rohelist, kollast, punast, pruuni, musta ja kõiki vahepealseid toone.

Tegelikult on kollane värv lehel kogu suve jooksul olemas. Kuid see ei paista silma, sest selle varjab ära leheroheline ehk klorofüll.

Sedamööda, kuidas klorofüll lagunema hakkab, pääseb lehe tegelik põhitoon selgemini esile. Punane värv sugeneb lehtedesse päikesekiirguse ja jaheduse koosmõjul.

Linnupojad on suureks kasvanud ning paljud tiivulised sätivad end lõunasse lendama. Pääsukesed peavad elektritraatidel rännukoosolekuid. Pikale lennule on asunud juba näiteks kured ning kakud.

Sügis on andide aeg: kapsad, kaalikad, õunad, naerid, kõrvitsad, mõnel pool valmivad veel tomatidki kasvuhoones. Nüüd on õige aeg minna ka metsa koguma: praegu on pähkliaeg.

Sarapuid tasub otsida puisniitudelt, loodudelt, salu-, leht- ja segametsadest ning kadakavõsadest. Nende viljadeks on kuni viie kaupa kobaras üheseemnelised pähklid, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga.

Kujult on paljude maiuspala piklik või ümmargune. Huvitav on ehk teada, et sarapuupähkleid tarvitatakse kompvekkide, halvaa ja šokolaadi valmistamisel, samuti kõrge väärtusega taimeõli tootmisel.

Peatselt saabuvale sügisele annavad värvi punetavad kibuvitsa- ja pihlakamarjad. Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Seda leidub Eestis 11 liiki, levinumad on mets- ning harilik kibuvits ehk ojavits. Metskibuvits on umbes kahe meetri kõrguseks kasvav põõsas, mis kannab siledaid, kerajaid ja säilivate tupplehtedega marju. Botaanikud aga ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad - tõrsikud.

Rohke C-vitamiini ja ning teiste vitamiinide sisalduse tõttu on kibuvits väärtuslik ravimtaim. Ave Luigela kirjutab Terviselehes, et juba 2-4 kibuvitsamarja suudab korvata meie päevase C-vitamiini vajaduse. Kibuvitsamarjad suudavad leevendada ainevahetushäireid ning südame- ja veresoonkonna haigusi.

Minu vanaema valmistas vitamiiniteed, mille koostisse kuulus ka kibuvits. Tee valmistamiseks võttis ta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja sama palju pihlakaid. Marjadele valas ta klaasi keeva vett ja lasi sellel tunnikese tõmmata. Seejärel võis joogi kurnata ning sellele maitse järgi suhkrut lisada.

Punetavad pihlapuud on varased sügisekuulutajad, mis laia leviku tõttu ei jää märkamatuks ühelegi loodushuvilisele.

Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid. Kõige tuntum on sügiseti oranžpunaseid marjakobaraid kandev harilik pihlakas. Temaga samasse perekonda kuuluvad Saaremaal leiduv looduskaitsealune tuhkpihlakas ja Eesti lääneosas looduslikult kasvav pooppuu.

Botaanikud peavad pihlakate vilju nende õunaga sarnase ehituse tõttu mitte marjadeks, vaid õunviljadeks.

Pihlakamarjad on kibeda maitsega ning muutuvad magusamaks pärast sügisesi öökülmi. Sellest hoolimata on need heaks toidulisandiks ning sisaldavad palju vitamiine.

Meie metsade suurimal loomal - põdral - on alanud jooksuaeg, mis kestab oktoobri alguseni.

Põdralehmad meelitavad oigeid meenutavate hõigetega pullid kohale, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama.

Põdrad peavad pulmi

Hämarikus toovad pullid kuuldavale oma mörisevaid hüüdeid, mida jahimehed kutsuvad soigumiseks. Soiguja on teinekord üsna erutatud: trambib närviliselt maad kraapides ringi, puskleb noori puid ja põõsaid ning lubab inimesegi üsna lähedale.

Liiga lähedale ei maksa armuhulluses loomale siiski minna - mõnikord võivad meeltesegaduses pullid inimest rünnata. Põdra hästi sihitud jalahoop võib olla surmav.

Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks. Kui see konkurenti ei kohuta, klaaritakse arveid jõuga. Sellised duellipaigad on hiljem üsna laastatud: rohi maha trambitud ja maa segi pööratud.

Tegusad on aga praegu siiliemad, kellel on hooldada suve teine, augustikuus sündinud pesakond poegi.

Mais ilmale tulnud siilikesed on juba iseseisvad ning avastavad maailma, hea õnne korral võib neid ka koduses õunaaias kohata.