Ida prefektuuri politseinikud pidasid eelmisel nädalal Narvas kinni 45-aastase mehe, kes osales kahtlustuse järgi raha väljapetmise skeemis kullerina.

Viimaste nädalate jooksul on politsei üle Eesti saanud mitmeid teateid kelmustest, kus petturid helistavad kannatanutele ja väidavad kõnes, et nende lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Pärast seda küsivad kelmid lähedase ravi, advokaadi kulu või teise osapoole tervisekulude katmiseks raha ning kannatanu kodust aadressi. Seejärel tuleb inimese kodu ukse taha petuskeemis kaasa lööv kuller, kes kannatanult sularaha minema viib.

Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul pidasid politseinikud eelmisel nädalal Narvas kinni 45-aastase mehe, keda kahtlustatakse vähemalt neljas kelmusepisoodis, mis on aset leidnud käesoleva aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses. „Tegime uurimise käigus kindlaks, et mees tegutses kelmusjuhtumite puhul tõenäoliselt kullerina ja kasutas selleks erinevaid rendiautosid. Kahtlustuse järgi oli tema ülesanne pärast seda, kui kelmid olid saanud kannatanult tema koduse aadressi või kohtumiskoha, minna inimese ukse taha või kokkulepitud kohta ning võtta kaasa välja petetud sularaha. Hetkel teadaolevalt käis mees rahal järel nii Narvas kui Jõhvis. Seda, kas mees võib olla seotud ka teiste sarnaste juhtumitega, selgitame välja menetluse käigus,“ rääkis grupijuht.

Kelmuses kahtlustatav mees pole varem politsei huviorbiiti sattunud. „Selles kriminaalasjas on asjaolud veel selgitamisel, aga tuletan meelde, et tuleks hoiduda ebaseaduslike tööotsade vastuvõtmisest, kus lubatakse suurt teenimisvõimalust. Igal sellisel sammul on tagajärjed. Saadav raha võib tunduda küll ahvatlev, aga varem või hiljem toob kriminaalne tegevus kaasa menetluse ja vabaduse kaotuse,“ ütles Jalg.

Petturid võivad raha kättesaamiseks kasutada ka inimesi, kes pole petuskeemiga seotud. „Juhul, kui inimene töötab kullerina ning talle antakse kohaletoimetamiseks pakk, milles on sularaha, siis see võiks äratada kahtlust ja sellest tuleks politseile teada anda. Tänapäeval teeme raha ülekanded paljuski interneti teel. Kulleriga raha liigutamine pole tavapärane viis ja selline tegevus võib viidata kuritegelikule tegevusele,“ kirjeldas küber- ja majanduskuritegude grupijuht.

Kõige haavatavamad on vene keelt kõnelevad eakad inimesed, sest enamik petukõnesid on vene keeles. „Sellest hoolimata tasub kõigil inimestel tähelepanelik olla, sest kelmid proovivad petta ka eesti keelt kõnelevaid inimesi. Väga oluline on rääkida oma eakate lähedaste ja tuttavatega ning hoida neid kursis hetkel levivate petuskeemide ja võimalike ohtudega. Mida rohkem me räägime ja hoiatame üksteist, seda raskem on petturitel enda eesmärki täita,“ rääkis Jalg.

„Juhul, kui telefonis väidetakse, et teie lähedane on sattunud õnnetusse, siis tasub kõne katkestada, helistada oma lähedasele ja uurida, kas temaga on kõik korras. Mitte mingil juhul ei tohi pimesi uskuda seda, mida telefonis räägitakse. Eestis on erakorraline meditsiin tasuta ja mitte ükski haigla ei küsi kullerite kaudu raviarvete tasumiseks inimestelt sularaha. Petturid on väga kavalad ja kasutavad ära kõikvõimalikke viise, et inimestelt raha välja petta,“ selgitas grupijuht.

Politsei tuletab meelde, et mitte mingil juhul ei tohi telefoniteel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Samuti tuleb vältida võõrastega enda koduse aadressi jagamist, rahaliste tehingute tegemist ning sularaha üle andmist. Kahtlase kõne saades on mõistlik see kohe lõpetada.

Viru maakohus võttis 45-aastase mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla. Mehele on esitatud kahtlustus neljas kelmuse episoodis, mille kogukahju on 43 350 eurot.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eleri Kästiku sõnul on kõige parem vastumürk kelmuste levikule inimeste enda teadlikkus ja kriitiline mõtlemine. „Kelmid ei vali kannatanuid asukoha järgi, vaid leiavad üles inimesed, kellega neil õnnestub kontakt luua ja suhelda. Mida täpsemalt on inimesed kursis riigi toimimisega ja mida altimad on nad kõne saades ise välja selgitama, kuidas riik toimib – näiteks kuidas tähitud kirju saadetakse, elupäästvat esmaabi antakse või pangakontosid turvalisena hoitakse – seda keerulisem on kelmustega hõlptulu teenida,“ rääkis Kästik.

„Reeglina on skeemid üles ehitatud viisil, mis teeb kelmide tabamise keeruliseks. Kahjuks enamik kannatanutest oma raha enam tagasi ei saa,“ selgitab prokurör. Kästik rõhutab, et igast kelmuse juhtumist ja kahtlasest kontaktivõtust tuleks siiski politseile märku anda: „Iga vihje võib anda uurijatele järgmise niidiotsa kelmide võrgustiku juhtide tabamiseks.“

Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ning juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Allikas: PPA 17.04.2025 teade