Kuivad ja tuulised ilmad on toonud esile igakevadise probleemi – tänavatel ringi lendleva tolmu. Eesti Keskkonnauuringute Keskus teeb riiklikku õhukvaliteedi seiret ja viimaste päevade andmed näitavad peenosakeste tasemete kasvu. Sellise õhu sissehingamine mõjutab inimeste tervist.

“Linnades registreeritud kõrgete peenosakeste (eelkõige PM₁₀) tasemed on seotud talvel kogunenud tänavatolmu, liikluse ja väheste sademetega. Tolmu keerutab õhku tuul, sõidukid ja valed koristusmeetodid” selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets.

Peenosakesed on üliväikesed, võrdluseks: inimese juuksekarva keskmine läbimõõt on ca 100 mikromeetrit, õhus mõõdetavad peesnosakesed on sellest 10-40 korda väiksemad. Peenosakesed võivad püsida õhus väga pikka aega ja on seetõttu kergesti sisse hingatavad. Tänavatolm ise ei tee haigeks, aga selles sisalduvad kantserogeensed ühendid võivad inimorganismi sattudes põhjustada muuhulgas ka tõsiseid tervisemuresid. Levinuim peenosakestega kaasnev nähe on hingamisteede ja silmade ärritus, mis avaldub eelkõige eakate, lastel ja krooniliste haigustega inimestel.

“Kindlasti mõjutab tänavatolm allergia käes kannatavaid inimesi, kelle hingamisteed on tavapärasest tundlikumad.  Pollinoosi ehk õiteolmuallergiaga inimesed tunnevad lisaks kevadel õhus levivale õietolmule haigusnähtude süvenemist ka tänavatolmust, st allergiale lisandub ärritusreaktsioon,” ütles  Eesti Allergialiidu esimees Kaja Julge.

Linnas liikudes tuleb arvestada, et tiheda liiklusega teede ääres võib peenosakeste tase olla tipptunni ajal oluliselt kõrgem kui vähese liiklusega tänavatel ja eriti haigustele vastuvõtlikumad inimesed peaksid sel ajal ja kohas õues liikumisest loobuma.

Õhukvaliteedi parandamiseks tuleb tänavate puhastamisel kasutada õigeid võtteid – tänavaid peab enne koristustööde algust niisutama ja tolm on vaja kokku koguda. Vastasel korral keerutatakse tolmu lihtsalt ühest kohast teise ning sel moel paiskub õhku suurel hulgal peeneid osakesi koos haigustekitajate ja erinevate saasteainetega. Taolised peened osakesed võivad õhku jääda mitmeteks nädalateks ja kanduda märkimisväärselt kaugele.

Kinnistute omanikud peaksid meeles pidama, et lehepuhurid on mõeldud ainult lehtede kogumiseks ja ei sobi teede puhastamiseks tolmust, kuna sellega puhutakse tervist kahjustav tolm lihtsalt oma kinnistult eemale.

Samuti mõjutab õhukvaliteeti autoomanike rehvivalik – lamellrehvide laialdasem kasutamine vähendab tunduvalt peenosakeste tekkimist, sest võrreldes naastrehvidega on teepinna kulumine väiksem. Valdavalt linnas sõitvatel autoomanikel tasuks kindlasti eelistada lamellrehve.  

Erinevates uuringutes on leitud, et lisaks suuremale õhusaastele, kulutab naastrehvide kasutamine märkimisväärselt ka teekatet, mõjutades märkimisväärselt seda, kui kiiresti vajab tee remonti. TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteadur Kristjan Lill ütles, et väga suure liiklussageduse juures tuleb seda teha isegi 5 kuni 7 aasta tagant. “Kogu Eesti teevõrku arvesse võtta võib naastrehvidest tekkinud iga-aastane kulu maksumaksjale olla isegi üle 10 miljoni euro. Näiteks Tallinna linnapiirist väljasõidul Pärnu suunas jäi kahe viimase kulumiskihi asfalteerimise vahele kõigest 7 aastat,” rääkis Lill.

Vaata, milline on välisõhu kvaliteet ja õietolmu tasemed sinu kodulinnas:  www.ohuseire.ee

Allikas: Keskkonnauuringute Keskus OÜ 16. aprilli 2025 pressiteade