Tervisekaitseinspektsioon soovitab kõigil A-hepatiidi riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida ennast selle haiguse vastu 4 nädalat enne reisi algust ning pöörata kohapeal erilist tähelepanu hügieenile ja tarbitava joogivee ning toidu ohutusele.
Hepatiidipuhang Pihkvas
2004. aasta augustist alates on Venemaal Pihkvas suurenenud haigestumine A-viirushepatiiti. Pihkva infoagentuuri andmetel on aasta algusest 25. oktoobrini registreeritud Pihkvas
314 A-viirushepatiidi juhtu, neist 85 lastel.
Võimalikuks levikufaktoriks peetakse Pihkva linna joogivett, 68% linna veevärgist võetud proovidest osutus laboriuuringutes A-viirushepatiidi antigeeni suhtes positiivseks.
Pihkva nakkushaiguste tõrje ja profülaktika keskus soovitas elanikel juua ainult keedetud vett, pesta tihti käsi ja vaktsineerida ennast A-hepatiidi vastu.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on A-hepatiiti esinenud ka teistes Venemaa piirkondades.
2004. aasta 9 kuu haigestumuse näitaja Venemaal on 17,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (Eestis 13 haigestumist ehk 0,9 juhtu 100 000 kohta).
Parim kaitse on vaktsineerimine
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kõigil A-hepatiidi riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida ennast selle haiguse vastu 4 nädalat enne reisi algust. Vaktsineerida võivad end kõik alates 2. eluaastast, seda soovitatakse teha ka kroonilise maksahaigusega patsientidel, kellel haigestumise korral on suurem tüsistuste oht.
Rasedad võivad vaktsineerida ainult epidemioloogilistel näidustustel!
Vaktsineerimise ajutiseks vastunäidustuseks on kõrge palavikuga kulgev haigus.
Immuunpuudulikkus ei ole vastunäidustuseks.
Eestis on ennast A-hepatiidi vastu tänavu 9 kuuga vaktsineerinud 681 inimest, 2003. aastal oli see arv 813, 2002. aastal 522, 2001. aastal 381 ja 2000. aastal 433.
Mis on A-hepatiit
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV), mille genoom avastati 1973. aastal.
A-hepatiiti leidub kogu maailmas, kõige enam arengumaades, kus hügieen on puudulik. Nakkus levib fekaal-oraalselt, s.o haige väljaheidetega saastunud esemete vahendusel, saastunud veega ja toiduainetega.
A-viirushepatiidi peiteperiood on 2?7 nädalat. Kuna maksapõletiku korral satub sapipigment sageli verre ja sealt edasi uriini, siis muutuvad silmavalged, pehme suulagi ja nahk kollaseks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Kogu keha võib hakata sügelema. Üksikutel juhtudel kollasust ei esine.
Kuni nädal enne kollasuse tekkimist võivad haigel esineda gripitaolised sümptomid (palavik ning lihasvalud), ka seedehäired ning väsimus. Haige levitab nakkust enne haigestumist ja nädal peale sümptomite avaldumist! Nädal pärast kollasuse teket viirus enam väljaheitega ei eritu.
Reeglina on A-viirushepatiit hästi ravitav, ei muutu krooniliseks.
Haiguse läbipõdemisel kujuneb eluaegne immuunsus.
Allikas: www.tervisekaitse.ee |
