Looduse Omnibuss soovitab. Jalgsi ringkäik Olev Abneriga Tallinna paplite imelist maailma avastama

Pühapäeval, 13. aprillil 2025 ( Palmipuude püha)

Pühapäeval toimub Looduse Omnibussi Linnu ja lilleretk Peeter Vissakuga Matsalu rahvusparki ja Puhtu metsa.

Soovitame minna Olev Abneriga jalgsi ringkäigule Tallinna papleid vaatama.

Algus 11.00 Kanuti tänava ja Rannamäe tee (Mere puiestee) nurgal mustade paplite tüvede juures.
Marsruudi pikkus umbes 12 km, kui teha veel haake sisse, siis u 15 km.

Eeldatavalt liigume keskmise kiirusega 2 km/h ehk marsruudi läbimiseks kulub vähemalt 6 tundi. Seega jalatsid peavad olema mugavad. Veidi sööki-jooki on soovitav kaasa võtta, kuigi liigume peaaegu kogu aeg asustatud piirkondades ja varusid saab täiendada.

Põhiosas kulgeb retk Põhja-Tallinnas.

Lisaks paplitele vaatame teisigi puid-põõsaid-liaane ning räägime paikade ajaloost.
Papliretke eesmärgiks on näidata erinevate ajastute papleid, anda nõu paplite määramiseks ja tuua esile erinevate paplite eelised ja puudused. Kel paplite vastu tõsisem huvi, saab enamikelt puudelt võtta pistoksi (kõigi puude oksteni pikkade käärideta ei ulatu) – kaasa võtta käärid, kilekotid ja etiketid! Paplite kasvatamisel peab kindlasti arvestama nende suure ruumivajadusega.

Aprill on paplite õitsemise aeg, mil papleid saab määrata nii õite kui võra ja okste kuju järgi.
Vaatleme papleid nii kesklinnas ümber vanalinna, mitmel pool Põhja-Tallinnas – Linnahalli juures, kalamaja servas, Pelgulinnas, Kopli liinidel, aga ka Pirita-Kosel, Mustamäel ja Hiiul. Seniste teadmiste järgi on paplite suurim mitmekesisus Põhja-Tallinnas.
Ringsõidul on eesmärgiks näidata erinevate ajastute papleid, anda nõu paplite määramiseks ja tuua esile erinevate paplite eelised ja puudused. Kel paplite vastu tõsisem huvi, saab enamikelt puudelt võtta pistoksi (kõigi puude oksteni pikkade käärideta ei ulatu) – kaasa võtta käärid, kilekotid ja etiketid! Paplite kasvatamisel peab kindlasti arvestama nende suure ruumivajadusega.
Allpool sissejuhatus papliteadusesse ehk populoogiasse.
Paplid (Populus) on suurekasvuliste puude perekond. Paplid on kahekojalised taimed, see
tähendab, et emas- ja isasõisikud paiknevad erinevatel taimedel. Vatti ehk lendkarvadega
seemneid ajavad ainult emastaimed! Looduses kasvavad paplid peamiselt põhja poolkera
parasvöötmes, kuid mõne liigi levila ulatub subarktilisse metsatundrasse ja teisel liigil vastupidi jääb põhiliselt hoopis subtroopilisse Vahemere piirkonda või Kesk-Aasia poolkõrbetesse või lausa Aafrika troopilisse metsa. Suurim mitmekesisus on paplitel Ida-Aasias, eriti Hiinas. Praegu tunnustatakse 60 papliliiki, kuid mitme liigi osas puudub veel selgus, kas teda saab omaette liigina käsitleda.
Looduses on suur hulk papliliike seotud jõgede orgudega, kus nad kindlustavad kaldaid. Teised liigid, eriti nn. helepaplid ehk haavad ning osa palsampapleist, on tähtsad metsapuud. Eesti looduses esindab papleid harilik haab.

Haljastuses on Eestis papleid kasutatud alates arvatavasti Rootsi ajast, kui toodi sisse hõbehaab ja must pappel. Paplite suur eelis on kiire kasv ja vähenõudlikkus mullale ning üldjuhul lihtne paljundamine pistokste või -vaiadega või osadel liikidel juurevõsudega.
Tallinnas hakkasid nii must pappel kui hõbehaab laiemalt levima 18. sajandil. Sellel ajal istutatud puid enam säilinud ei ole. Koos suurte maastikuparkide levikuga 19. sajandi alguses said Eestis populaarsust juurde ka paplid.

Lisaks eelnimetatutele hakati istutama palsampapleid, itaalia paplit (isa), loorberpaplit, sajandi keskpaiku lisandusid hall haab (enamasti isastaimed), ontaario (ema) ja tumedalehine pappel (isa) ning ameerika haab, sajandi lõpus erinevad euroameerika papli sordid ning berliini pappel (isa) ja pappel ’Petrowskiana’ (ema). Viimast kolme kasutati ka alleede rajamisel. Papleid kui tahma taluvaid puid istutati tsaariaja lõpul raudtee ja tööstuste haljastamiseks.

Koos talude vabaks ostmisega levisid paplid ka talude juurde. Baltikumis sai eriti populaarseks hästi juurevõsusid andev liik pikalehine pappel (Populus longifolia, =P. balsamifera var. elongata), keda enamasti käsitletakse siiski palsampapli teisendina. Tõenäoliselt alles tsaariaja lõpul hakkas Eestis levima baikali pappel (isa), kes tänapäeval on enamasti käsitletud lõhnava papli vormina.

Vabariigi esimesel perioodil sai moetaimeks hiina papli püstiste okstega sort ’Fastigiata’ (isa), keda istutati veel pärast Teist maailmasõdagi. Kopli liinidele istutati „leinapappel“ ’Woobstii’ (isa), Mustamäele lasketiiru juurde inglise pappel (sugu teadmata).
Pärast Teist maailmasõda jätkus paplite populaarsus tänu lihtsatele paljundamisvõtetele ja nooruses kiirele kasvule. Eriti populaarsed olid taas berliini pappel ja pappel ’Petrowskiana’ ning euroameerika papli sordid ’Serotina’ (isa) ja ’Marilandica’ (ema). Uusi paplite kloone ja sorte toodi mujalt Nõukogude Liidu osadest. Olgu nimetatud mitu lõhnava papli, hiina papli ja karvaseviljalise papli klooni, sordid ’Leningradskaja’ (isa), ’Sovietica Pyramidalis’ (isa), pappel ’Rasumowskiana’ (ema). Tänapäeval on populaarne hariliku haava püramiidjas sort ’Erecta’ (on olemas nii isas- kui emaskloon).

Retke juhib ja puudega seotud Tallinna kultuurilugu tutvustab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Papliretk 2025

Alljärgnevalt nimekiri paplitest, keda on plaan külastada.

Ahtri tn 2 Arhitektuurimuuseumi juures ontaario pappel ema, istutatud 1960-dad? (1) Linnahalli ees hõbehaab (Populus alba), ema, istutatud 1980? (2) Põhja puiestee must pappel (Populus nigra), isa, istutatud 1870? (3) ja püramiidjad harilikud haavad (Populus tremula) ’Erecta’, sugu teadmata, istutatud 2016 (4) Skoone bastion moskva pappel või on hoopis „parandatud palsampappel“ istutatud 1950?, ema (5) Kopli trammipeatuse lähedal „baikali pappel“ ehk „vanamoodne lõhnav pappel“ (Populus suaveolens f. baicalensis), isa, istutatud 1890–1900? (6) Telliskivi tänava püramiidjas lõhnav pappel (Populus suaveolens) ’Pyramidalis’, ema, istutatud 1960-dad (7) Sõle spordikeskuse euroameerika paplid ’Marilandica’, ema, istutatud 1963 (8) Paavli tänava berliini paplid, isa, istutatud 1960? (9) Kari tänava serva berliini paplid, isa, istutatud 1970? (9) Pelguranna bussipeatuse euroameerika paplid ’Serotina’, isa, istutatud 1965–1970 (10) Randla tänava serva lõhnava papli ja karvaseviljalise papli hübriid, ema, istutatud 1960-dad (11) Kopli kalmistupargi palsampaplid (Populus balsamifera), emad, istutatud 1950-dad (12) Maleva tn 2e Kopli linnamõisa suur euroameerika pappel (Populus ×canadensis) ’Marilandica’, ema, istutatud 1900? (8) Maleva tn 4 mingi loorberpapli (Populus laurifolia) väga paplivähki täis kloon, ema, istutatud u 1965 (13) „Nõukogude perioodi lõhnav pappel“ (Populus suaveolens), isa, istutatud u 1970 (14) Turvise tn 13 lähedal leningradi pappel (Populus) ’Leningradskaja’, isa, istutatud 1970-dad (15) Liinivahe tn 17 „leinapappel“, (Populus) ’Woobstii’, isa, istutatud u 1930 (16) Kopli tn 103 „tsaari pappel“ ehk pappel (Populus) ’Petrowskiana’, ema, istutatud 1913 (17) Kopli Kase pargi berliini papli, isa (9), rida, istutatud vähemalt osaliselt vahetult enne Teist Maailmasõda u 1938 või 1939 + loorberpappel (Populus laurifolia), enam-vähem terve kloon, sugu teadmata (18) Vasara tänava berliini paplid, isa, istutatud 1960-datel (9) Kopliranna 35 hall haab, ema, istutatud u 1930 (19) Stroomi ehk Pelguranna rannapargi berliini papli, isa (9), „tsaari pappel“ ehk pappel (Populus) ’Petrowskiana’, ema (17) ning euroameerika pappel (Populus ×canadensis) ’Marilandica’, ema (8), kõik istutatud 1960-datel Stroomi ehk Pelguranna rannapargi harilik haab (Populus tremula), isa, vist ise kasvama hakanud u 1970 (20)
Supelranna bussipeatus ja retke lõpp.

Jalgsiretk on tasuta.

Allikas: Looduse Omnibussi teade