7. aprilli ilmus Postimehe ajakirjaniku Ülle Harju arvamuslugu, mis esitas omapoolse vaba tõlgenduse statistilisest metsainventuurist. Eesti Maaülikool lükkab ümber arvamusloos toodud eksitavad väited.
Arvestades, et Eesti metsades kasvab enam kui viis miljardit (5 000 000 000!) puud, on aja- ja rahakulu mõttes võimatu neid kõiki iga paari aasta tagant üle mõõta, et saada täpne ülevaade Eesti metsaressursist. Seepärast põhineb Eesti riiklik metsastatistika statistilisel metsainventuuril (SMI) – metoodikal, mis on Põhjamaades kasutusel olnud juba üle sajandi ja Eestis enam kui veerand sajandit. Sama metoodika on laialdaselt kasutusel üle Euroopa. Üleriigiline metsainventuur toimub proovitükkide põhiselt ja võimaldab saada seega üsnagi täpse hinnangu riigi kui terviku kohta, mitte ühest või teisest piirkonnast spetsiifiliselt. SMI proovitükid paigutatud süstemaatiliselt üle Eesti ning neid mõõdetakse regulaarselt.
Mõistagi ei anna ükski suure andmemahuga tegelev metoodika absoluutselt täpset tulemust. Seepärast kombineeritakse Eestis SMI andmeid ka kaugseire andmetega, mis saadakse Maa-ameti aerolaserskanneriga tehtud mõõdistamistelt. Kaugseire lahenduste põhjal sündinud eraldiseisev hinnang ja SMI annavad Eesti metsaressursist väga sarnase pildi.
2023. aastal analüüsisid SMI metoodikat Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadurid, kes leidsid, et metoodika on üldjuhul nõuetekohane ja andmete kogumine käib rahvusvahelistelt tunnustatud viisil. Nad tegid ka mõningaid ettepanekuid, kuidas mõõtmisandmeid veelgi täpsemaks muuta (vt ERR 14.09.2023 Allan Sims: metsastatistikat koostatakse teaduslikel alustel | Arvamus | ERR).
Eeltoodut arvestades ei saa me olla nõus väidetega, et mets pandi paberil kaks korda kiiremini kasvama. 30% varasemast erinev tulemus tuleneb sellest, et kunagised hinnangud lähtusid vanadest mudelitest, mis ei põhinenud isegi Eesti andmetel. Kolme SMI perioodi järel tekkis piisav kordusmõõtmiste andmestik, mille alusel sai anda välja juba Eesti andmetel põhineva hinnangu.
Metsaandmete kogumine on teaduspõhine ning nende paikapidavust on korduvalt kinnitanud välised hinnangud. Metsade kasutamise kokkulepped on tehtud laiapõhjalise kaasamise kaudu, demokraatlikult ning kinnitatud laia Riigikogu saadikute toetusega. Metsaressurssi hinnangud on Eestis olnud pigem konservatiivsed.
Kui faktid räägivad teist keelt, ei saa pelgalt arvamusega ümber lükata ka metsade süsinikuheitega otseselt seotud asjaolu, et ligi 40% Eesti metsadest on metsamajanduslikus mõttes kas valmivad (ehk saavad uuendusraie ealiseks järgmise kümne aasta jooksul) või juba ületanud uuendusraiet lubava vanusepiiri. See tuleneb paratamatusest, et Eesti metsade pindala on viimase poole sajandi jooksul oluliselt suurenenud põldude ja karjamaade kinni kasvamise tõttu, aga ajalises mõttes ei ole see toimunud ühtlaselt. On tõsiasi, et meie metsade vanuseline jagunemine on ebaühtlane ja vanad metsad seovadki süsinikku aeglasemalt. Pealegi on LULUCF-i arvestuses hinnatud süsiniku sidumine ligikaudu suurusjärgu võrra väiksem, kui Eestis teadusuuringutega hinnatud aastane süsiniku sidumine metsamaa hektari kohta erinevates metsatüüpides (vt ERR 02.05.2024 Marek Metslaid: metsandus on laiem kui ainult LULUCF | Arvamus | ERR).
Eesti Maaülikool peab koostööd ettevõtetega ning riigisektori ja kodanikuühendustega ülikooli lahutamatuks osaks. Selline teadmussiire on osake iga ülikooli põhiolemusest, et teadustempli seinte vahel loodud teadmised jõuaksid ühiskonda, leiaksid rakendust meie ettevõtetes ja aitaksid riigil faktidele tuginevaid plaane ja otsuseid teha. Mida väiksem on riik, seda rohkem on tal eduks ja toimetulekuks vaja nutikust ja teaduspõhiseid lahendusi. Ettevõtluskoostöö häbimärgistamine ükskõik millise teadusasutuse puhul on lühinägelik või suisa pahatahtlik.
Kõrgharidusele ja teadusele lähedal seisvad isikud teavad ka seda, et iga teadlase töö aluseks on lähtumine akadeemilise eetika põhimõtetest. See kehtib universaalselt kõigis valdkondades. Teaduseetika põhimõtteid järgimata teadlastel teadusmaastikul kohta pole. Eesti Maaülikool on põllumajandust ja metsandust õpetavate ülikoolide arvestuses maailma saja tugevaima ülikooli seas – mitte ükski teine Eesti ülikool ei ole oma valdkondades jõudnud nii kõrgele positsioonile (QS Ranking by Subject).
Eesti on metsarikas maa – üle poole meie territooriumist on metsaga kaetud. Mets on meie rikkus, sest ilma kvaliteetse puiduta me tänapäeval ei saa. Metsad hoiavad ka meid ümbritsevat elurikkust. See osa metsast, mida kasutame kvaliteetse puidu tootmiseks, vajab aga tarka ja teaduspõhist majandamist, sest kliimamuutused ohustavad ka metsade tervist. Et emotsioonidel põhinevad arvamused metsanduse alastes diskussioonides domineerima ei hakkaks, jätkab Eesti Maaülikool metsanduse valdkonna eest vastutavana oma missiooni teaduspõhise metsanduse eestkõnelejana.
Eesti Maaülikool saatis oma vastulause Postimehe toimetusse juba 8. aprillil. Kuna see ei ole 10. aprilliks veel ilmunud ja avaldamise tähtaeg on ebaselge, siis kokkuleppel arvamustoimetuse juhiga avaldab ülikool selle nüüd pressiteatena.
Allikas: Eesti Maaülikooli 10. aprilli 2025 pressiteade
