Retk Olev Abneriga Tallinna paplite imelist maailma avastama

Pühapäeval, 13. aprillil 2025

Pühapäeval lubab taas ilusat sooja kevadilma. Sõidame koos dendroloog Olev Abenriga Tallinna uhkeimaid papleid vaatama. 

Aprill on paplite õitsemise aeg, mil papleid saab määrata nii õite kui võra ja okste kuju järgi.
Vaatleme papleid nii kesklinnas ümber vanalinna, mitmel pool Põhja-Tallinnas – Linnahalli juures, kalamaja servas, Pelgulinnas, Kopli liinidel, aga ka Pirita-Kosel, Mustamäel ja Hiiul. Seniste teadmiste järgi on paplite suurim mitmekesisus Põhja-Tallinnas.
Ringsõidul on eesmärgiks näidata erinevate ajastute papleid, anda nõu paplite määramiseks ja tuua esile erinevate paplite eelised ja puudused. Kel paplite vastu tõsisem huvi, saab enamikelt puudelt võtta pistoksi (kõigi puude oksteni pikkade käärideta ei ulatu) – kaasa võtta käärid, kilekotid ja etiketid! Paplite kasvatamisel peab kindlasti arvestama nende suure ruumivajadusega.

Allpool sissejuhatus papliteadusesse ehk populoogiasse.
Paplid (Populus) on suurekasvuliste puude perekond. Paplid on kahekojalised taimed, see tähendab, et emas- ja isasõisikud paiknevad erinevatel taimedel. Vatti ehk lendkarvadega seemneid ajavad ainult emastaimed! Looduses kasvavad paplid peamiselt põhja poolkera parasvöötmes, kuid mõne liigi levila ulatub subarktilisse metsatundrasse ja teisel liigil vastupidi jääb põhiliselt hoopis subtroopilisse Vahemere piirkonda või Kesk-Aasia poolkõrbetesse või lausa Aafrika troopilisse metsa. Suurim mitmekesisus on paplitel Ida-Aasias, eriti Hiinas. Praegu tunnustatakse 60 papliliiki, kuid mitme liigi osas puudub veel selgus, kas teda saab omaette liigina käsitleda.

Looduses on suur hulk papliliike seotud jõgede orgudega, kus nad kindlustavad kaldaid. Teised liigid,
eriti nn. helepaplid ehk haavad ning osa palsampapleist, on tähtsad metsapuud.

Eesti looduses esindab papleid harilik haab. Haljastuses on Eestis papleid kasutatud alates arvatavasti Rootsi ajast, kui toodi sisse hõbehaab ja
must pappel. Paplite suur eelis on kiire kasv ja vähenõudlikkus mullale ning üldjuhul lihtne paljundamine pistokste või -vaiadega või osadel liikidel juurevõsudega.

Tallinnas hakkasid nii must pappel kui hõbehaab laiemalt levima 18. sajandil. Sellel ajal istutatud puid
enam säilinud ei ole.
Koos suurte maastikuparkide levikuga 19. sajandi alguses said Eestis populaarsust juurde ka paplid.
Lisaks eelnimetatutele hakati istutama palsampapleid, itaalia paplit (isa), loorberpaplit, sajandi keskpaiku lisandusid hall haab (enamasti isastaimed), ontaario (ema) ja tumedalehine pappel (isa) ning ameerika haab, sajandi lõpus erinevad euroameerika papli sordid ning berliini pappel (isa) ja
pappel ’Petrowskiana’ (ema). Viimast kolme kasutati ka alleede rajamisel. Papleid kui tahma taluvaid puid istutati tsaariaja lõpul raudtee ja tööstuste haljastamiseks.

Koos talude vabaks ostmisega levisid paplid ka talude juurde. Baltikumis sai eriti populaarseks hästi juurevõsusid andev liik pikalehine pappel (Populus longifolia, =P. balsamifera var. elongata), keda enamasti käsitletakse siiski palsampapli teisendina. Tõenäoliselt alles tsaariaja lõpul hakkas Eestis levima baikali pappel (isa), kes tänapäeval on enamasti käsitletud lõhnava papli vormina.

Vabariigi esimesel perioodil sai moetaimeks hiina papli püstiste okstega sort ’Fastigiata’ (isa), keda istutati veel pärast Teist maailmasõdagi. Kopli liinidele istutati „leinapappel“ ’Woobstii’ (isa), Mustamäele lasketiiru juurde inglise pappel (sugu teadmata).

Pärast Teist maailmasõda jätkus paplite populaarsus tänu lihtsatele paljundamisvõtetele ja nooruses kiirele kasvule. Eriti populaarsed olid taas berliini pappel ja pappel ’Petrowskiana’ ning euroameerika papli sordid ’Serotina’ (isa) ja ’Marilandica’ (ema). Uusi paplite kloone ja sorte toodi mujalt Nõukogude Liidu osadest. Olgu nimetatud mitu lõhnava papli, hiina papli ja karvaseviljalise papli klooni, sordid ’Leningradskaja’ (isa), ’Sovietica Pyramidalis’ (isa), pappel ’Rasumowskiana’ (ema).
Tänapäeval on populaarne hariliku haava püramiidjas sort ’Erecta’ (on olemas nii isas- kui emaskloon).

Retke juhib ja puudega seotud Tallinna kultuurilugu tutvustab dendroloog ja teenekas parkide uurija Olev Abner.

Lõunapeatuse teeme Nõmmel Sõõrikukohvikus.

Buss väljub Rahvusraamatukogu  ( Tõnismägi 2) eest kell 10.00, tagasi Tallinnas  kell 19.00.

Sõidu hind 25 eurot.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Allikas: Looduse Omnibussi teade