Õhukvaliteedi piirnorme ei täideta Euroopas endiselt täiel määral ning eriti linnades on vaja täiendavaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) 2023. ja 2024. aasta õhukvaliteedi andmete analüüsist.   

Kuigi Euroopa õhukvaliteet on viimastel aastakümnetel järk-järgult paranenud, on õhusaaste endiselt regiooni suurim keskkonnast tingitud terviserisk – põhjustades haigusi, vähendades elukvaliteeti ja viies enneaegsete surmadeni. EEA äsja avaldatud 2025. aasta õhukvaliteedi seisundit käsitlev aruanne sisaldab ametlikke andmeid peamiste saasteainete tasemete kohta Euroopas viimase kahe aasta jooksul ning võrdleb neid nii kehtivate Euroopa Liidu (EL) õhukvaliteedi piirnormide kui ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisepõhiste soovitusväärtustega. 

Hiljuti uuendatud ELi õhukvaliteedi direktiiv seab saasteainetele märgatavalt rangemad piirväärtused, tuues need WHO soovitustele lähemale. Aruanne sisaldab ka esmast analüüsi selle kohta, kuivõrd praegused andmed vastavad rangematele normidele, mida tuleb täita hiljemalt 2030. aastaks. Tegemist on esmase olukorra prognoosiga seoses kaugemate eesmärkidega, mitte ametliku vastavushindamisega. 

Viimastele ametlikele tulemustele tuginedes olid Eesti eriti peenete osakeste tasemed Euroopa riikidega võrdlused pigem madalad ning viimastel aastatel kehtivate aastakeskmiste piirväärtuste ületamisi ei ole olnud. 

Terviserisk püsib 

Kuigi õhukvaliteet on viimastel kümnenditel enamikus Euroopa piirkondades oluliselt paranenud, on siiski veel mitmel pool ELis kohti, kus saasteainete tase ületab kehtivaid norme ja jääb üle WHO soovitusväärtuste. 

Kõige olulisemaks terviseriskiks on eriti peened osakesed (PM2.5). Alates 2011. aastast on kõik ELi riigid vähendanud linnapiirkondade elanike kokkupuudet nende osakestega, mida peetakse tervise seisukohast kõige ohtlikumaks. Samas on endiselt 94% ELi linnarahvastikust eriti peenete osakeste taseme juures, mis ületab WHO soovitusväärtust. See näitab selgelt vajadust täiendavate meetmete järele terviseriskide vähendamiseks. 

Võrreldes WHO soovitusväärtustega oli 2023. aastal vähe seirepunkte, kus õhukvaliteeti saaks pidada tervisele ohutuks – eriti peente osakeste ja osooni puhul. Nende saasteainetega seotud tervisemõjud võivad hõlmata erinevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. 

EEA hinnangul aitab hiljuti uuendatud ELi piirväärtuste saavutamine 2030. aastaks vähendada neid negatiivseid tervisemõjusid ja viia õhukvaliteet järk-järgult WHO soovitusväärtustele lähemale. 

Edenemine rangemate 2030. aasta ELi normide suunas 

2023. aasta andmete põhjal tehtud esmane „kauguse lõppeesmärgist“ analüüs näitas, et paljud õhuseirejaamad vastavad juba täna 2030. aastaks kehtestatavate normidega – eriti lämmastikdioksiidi osas, kus enam kui 70% jaamadest registreerisid kontsentratsioone alla uute piirväärtuste. 

Peente osakeste puhul oli nende jaamade osakaal väiksem, jäädes alla 2030. aasta aastase piirväärtuse. Selleks, et saavutada kõigis piirkondades vastavus uutele normidele, on tõenäoliselt vaja täiendavaid meetmeid – eriti linnades, kus õhusaaste on suurem. 

Taust 

Aruanne on esimene osa EEA „Õhukvaliteet Euroopas 2025“ paketist. Hiljem sel aastal avaldab EEA ka täiendavad ülevaated saasteainete heitkoguste ja õhusaaste mõjude kohta inimeste tervisele – sealhulgas hinnangud enneaegsetele surmadele ja tervisekahjudele, mida põhjustab halb õhukvaliteet. 

Lisainfo: 

Euroopa õhukvaliteedi indeks annab reaalajas ülevaate saastetasemest erinevates piirkondades ning võimaldab inimestel jälgida kohaliku õhu seisundit: https://airindex.eea.europa.eu 

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur. 

Allikas: Keskkonnaagentuuri 09.04.2025 teade