ESTHub päeva avab Simonetta Cheli

ESTHub visioonipäev

Satelliitidelt saadava info roll keskkonnaseires, ruumiplaneerimisel ja innovatsioonis on üha suurem, nenditi Tallinnas toimunud Eesti riikliku satelliidiandmete keskuse ESTHub visioonipäeval 2025, mis tõi kokku rahvusvahelised eksperdid, teadlased ja ettevõtjad. 

Maa- ja Ruumiameti juurde loodud riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub, mis pakub ligipääsu kaugseire andmetele ning toetab nende kasutamist, tähistab tänavu 6. tegevusaastat ning kutsus sel puhul Tallinna rahvusvahelised eksperdid. Visioonipäeva avas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) maavaatlusprogrammide direktor Simonetta Cheli, kelle sõnul on kaugseire roll ühiskonnas üha kasvamas. „ESA satelliidid edastavad iga päev 20 terabaiti infot, mille põhjal saame teha teadlikke otsuseid kliimamuutuste, õhusaaste, toiduohutuse, metsamajanduse ja paljude teiste valdkondade kohta. Eesti on tehisintellekti rakendamisel kaugseires üks Euroopa liidreid,” ütles Cheli. 

Maa- ja Ruumiameti peadirektori Kati Tamtiku sõnul tekib kaugseire andmetest suurim kasu siis, kui neid kombineerida eri tüüpi andmetega. „Kaugseire andmetel on oma tugevused, aga ka puudujäägid, kuid neid teiste ruumiandmetega koos rakendades saavutame maksimaalse täpsuse ja suurema väärtuse,” märkis Tamtik. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias rõhutas, et ESTHub on keskne platvorm, mis toetab nii riigiasutuste kui ka ettevõtete tööd. „ESTHub on midagi enamat kui lihtsalt andmeladu – see on hüppelaud uutele innovaatiliste teenuste ja prototüüpide arendamiseks,“ rõhutas Liias. 

Erinevate tehnoloogiate kombineerimise eelised ja praktilise kasutusjuhu tõi välja Maaülikooli nooremteadur Ricardo Martinez Prentice, kes demonstreeris, kuidas ühildada drooni-, satelliidi- ja kohapealsel vaatlusel kogutud andmeid, et saada ülevaade ranniku märgalade ökosüsteemide seisundist. Palju elevust tekitas kuulajates ka noor Eesti ettevõte Gridraven, mis kasutab kaugseire andmeid ilmamudelite ruumilise lahutusvõime tõstmiseks ning rakendab masinõpet, et täpse ja lokaalse ilmastiku prognoosimudeli abil võimaldada elektriliinide dünaamilise läbilaskevõime kohandamist. 

Kuidas muuta andmete töötlemine kasutajasõbralikuks? 

Tänaseks on kaugseire andmetele ligipääs lihtsam kui kunagi varem, kuid kasutajasõbralikkus jääb sageli tagaplaanile. Visioonipäeva põhiküsimuseks kujunes kasutajasõbralikkus, et muuta satelliidiandmete platvormid nii intuitiivseks, et neid saaks rakendada ilma mahukaid juhendeid lugemata. 

Aruteludes toodi välja, et kasutajate toetamine peaks toimuma eksperimenteerimise ja interaktiivsete tööriistade kaudu. Üheks selliseks lahenduseks on Jupyter Notebookid, mis võimaldavad andmete visualiseerimist, modelleerimist ja automatiseeritud analüüsi. Need tööriistad on kasutusel teaduses, inseneerias ja ettevõtluses ning annavad praktilise võimaluse kaugseire andmetega töötamiseks. 

Lisaks ESTHubi platvormi arendamisele otsitakse pidevalt võimalusi, kuidas muuta kaugseire teenused veelgi täpsemaks ja praktilisemaks.

Inspiratsioon uueks innovatsiooniks 

ESTHubi visioonipäeval osalesid teadlased, ettevõtjad ja riigiasutuste esindajad, kes said uusi teadmisi ja kontakte ning loodetavasti ka parajalt inspiratsiooni, et kujundada Eestis kaugseire ja andmeanalüüsi innovatiivsemat tulevikku ning viia seda üha enam rahvusvahelisele tasandile. 

Maa- ja Ruumiameti juurde loodud riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub töötleb ja vahendab Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid. Satelliidiandmete abil saab jälgida nii looduslikke kui ka inimtekkelisi muutusi reaalajas, pakkudes olulisi teadmisi näiteks kliimamuutuste, põllumajanduse ja linnaplaneerimise jaoks. 

Vaata lähemalt: ESTHub veebileht

Allikas: Maa- ja Ruumiameti pressiteade