Olenemata sellest, et ennetusmeetmeid võetakse üha rohkem kasutusele, on EEA (European Enviroment Agency) värskelt avaldatud aruande kohaselt vaja teha riiklikul tasandil suuremaid jõupingutusi, et lahendada üha suurenevat toidujäätmete probleemi. Hinnangus antakse ajakohastatud ülevaade jäätmetekke vältimise meetmetest kogu ELis. Arvestades toidujäätmete suurt mõju kliimamuutustele, aga ka bioloogilise mitmekesisusele, tuleb sellega tegeleda kiiremas korras.
Vastavalt EEA (European Enviroment Agency) aruandele „Jäätmetekke vältimine Euroopas – toidujäätmete edusammud ja väljakutsed“ tekkis 2022. aastal Euroopa Liidus ligikaudu 132 kilogrammi toidujäätmeid inimese kohta, mis teeb kokku veidi üle 59 miljoni tonni toidujäätmeid. Nende mõju keskkonnale ja majandusele on suur. Hinnang annab ülevaate viimase kahe aasta jäätmetekke vältimise meetmete tegevustest ja andmetest, mida EEA koostab ELi jäätmete raamdirektiivi raames.
Vaja on rohkem tõenduspõhiseid meetmeid
ELi liikmesriigid on võtnud kasutusele mitmeid meetmeid toidujäätmete vältimiseks, peamiselt investeerides järelevalvesse ning teadlikuse tõstmisesse. Reguleerivate või turupõhiste meetmete, näiteks toetused ja rahalised stiimulid toidujäätmete vältimiseks, kasutamine on endiselt piiratud. Edusammude kiirendamiseks on vaja paremini mõista meetmete tõhusust ja jälgida edusamme.
Edusammude kiirendamiseks on EL vastu võtmas kaht eesmärki toidujäätmete vähendamiseks. ELi liikmesriigid peavad selle saavutama 2030. aastaks. Need hõlmavad toidujäätmete 10%-list vähendamist töötlemisel ja tootmises ning 30%-list vähendamist elaniku kohta jaemüügi ja tarbijate tasandil.
Aruandes rõhutatakse ka, et jäätmetekke vältimise strateegiad tuleks paremini integreerida kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse poliitikasse ja meetmetesse. Toidujäätmete vähendamine võib aidata kaasa ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.
Samuti peaksid liikmesriigid järgima nn toiduainete kasutamise hierarhia juhiseid, milles rõhutatakse nende tõhusamat kasutamist ja korduvkasutamist. Näiteks tuleks toidu ülejäägid annetada või töödelda loomasöödaks, selle asemel et neid taaskasutada.
Toidujäätmete mõju
Toidujäätmete hulk on jätkuvalt suur ja neid on olnud raske vähendada või vältida kogu toidusüsteemi ahelas – alates tootmisest ja töötlemisest kuni jaemüügi ning toiduteenustest kodumajapidamisteni, mis viitab sellele, et ennetusmeetmeid tuleb tõhustada.
Toidujäätmed moodustavad umbes 16% ELi toidusüsteemi kasvuhoonegaaside koguheitest. Euroopa Komisjoni andmetel on toidu äraviskamisest tulenev majanduslik kahju hinnanguliselt 132 miljardit eurot aastas. Toidu raiskamine tähendab, et raisku lähevad ka kõik selle tootmiseks vajalikud ressursid.
Lisaks tähendab see, et toiduainete tootmise keskkonnakoormus on veelgi problemaatilisem, sest neil on kahjulikud mõjud pinnasele, veele ja õhule, mis tekivad ilma, et toitu üldse kasutataks. Tarbimata toit ohustab tarbetult ka bioloogilist mitmekesisust.
Muud peamised järeldused
Aastatel 2010–2022 suurenes ELis tekkinud jäätmete koguhulk, aga oluliselt vähem kui majanduses. Täpsemalt öeldes väheneb jäätmeteke jagatud ELi majandustoodanguga 13%, kusjuures suurem osa vähenemisest toimub ajavahemikus 2020–2022.
Kuigi põlemisjäätmete vähenemine on tihedalt seotud fossiilkütuste kasutamise vähenemisega, on lahtisidumine kõige ilmsem töötlevas tööstuses ja teeninduses. Seevastu jäätmeteke jäätmekäitluses ja veesektoris suureneb jätkuvalt, sõltumata majanduse suundumustest. Nende suundumuste taga olevate sektorispetsiifiliste tegurite mõistmiseks on vaja täiendavat analüüsi.
Suurimat jäätmetekke vähenemist on peamiselt kujundanud COVID-19 pandeemia ja kliimapoliitilised meetmed, mitte aga konkreetsed jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed.
Seniseid samme toidujäätmete tekke vähendamiseks Eestis
2021. aastal valmis toonase Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Maaeluministeeriumi koostöös toidujäätmete tekke vältimise kava, mida uuendati 2023. aastal ja liideti riigi jäätmekava 2023–2028 osaks. Tegevused, mida ellu viiakse, tulenevad seega toidujäätmete tekke vältimise kavast.
Toetame tegevusi, mis vähendavad toidujäätmete teket. Nimelt 24. märtsil 2025 avanes toetusmeede “Pakendite ringdisain ja korduspakendite süsteemid, toidukao vähendamine”, mille eesmärk on muu hulgas vähendada toidujäätmete ja toidukao teket. Toetatakse näiteks toidujagamiskappide rajamist, annetamise edendamist, digilahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks jm.
Iga-aastaselt korraldab Kliimaministeerium näiteks teavituskampaaniat “Austa toitu jäägitult!”, mis on suunatud eelkõige kodumajapidamiste toidujäätmete tekke vähendamisele. Uuringud on näidanud, et just kodudes tekib enim toidujäätmeid ja läheb enim toitu raisku.
Samuti otsime lisarahastust, et uudsete lahendustega toidujäätmete teket vältida ja vähendada. Märtsi alguses esitasid Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus koos 17 partneriga Euroopa Komisjoni LIFE programmi strateegilise integreeritud projekti taotluse LIFE SIP CircEST. Projekti raames on kavandatud erinevaid sekkumisi toidujäätmete tekke vähendamiseks nii ettevõtete kui ka elanikkonna suunal.
Alates selle aasta sügisest on kavas alustada jäätmete raamdirektiivi muudatuste ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse. Samuti on käimas jäätmereformi ettevalmistamine. Jäätmereform muudab oluliselt Eesti olmejäätmete käitlust ning mõjutab tarbijate käitumist keskkonnahoidlikumas suunas.
Lisateave
Jäätmetekke vältimise ajakohastatud riigiprofiilid – 2025
Uus jäätmetekke vältimise moodul Circularity Metrics Lab
EEA Euroopa teemakeskuse alusaruanne
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 01.04.2025 pressiteade
