EEA (European Environment Agency) täna avaldatud ülevaate kohaselt ostavad ja viskavad eurooplased ära rohkem riideid, jalatseid ja muid tekstiile kui kunagi varem, see aga avaldab omakorda suuremat survet meie kliimale ja keskkonnale. Värskeimad andmed näitavad, kui oluline on, et poliitikakujundajad, tööstus ja tarbijad aitaksid kaasa kogu Euroopal loobuda kiirmoetrendist ja näha vajadust toota paremaid ja kvaliteetsemaid tekstiile, mis on kauakestvad ning mida saab taaskasutada, parandada ja ringlusse võtta.

Ülevaate kohaselt ostis keskmine Euroopa Liidu kodanik 2022. aastal 19 kg rõivaid, jalatseid ja kodutekstiile (võrdluseks 2019. aastal 17 kg). See on kogus, millega saab täita ühe suure reisikohvri. Ülevaates analüüsitakse värskeimaid andmeid Euroopa Liidu tekstiili väärtusahela ringluse kohta. SEI uuringu kohaselt on sama näitaja Eestis ca 15 kg elaniku kohta. Samas ei sisalda see eraisikute oste välisriikide e-kaubandusest ja välismaalt ehk see number on tegelikult mõnevõrra suurem. Praeguse tekstiilitootmise ja -tarbimise mõju avaldab jätkuvalt suurt survet meie keskkonnale ja kliimale, seda materjalikasutuse, vee- ja maakasutuse, kasvuhoonegaaside, kemikaalide ja mikroplastide kaudu.

Euroopa Liidu tekstiilistrateegia eesmärk on vähendada neid mõjusid ning muuta tekstiilid taaskasutatavamaks ja jätkusuutlikumaks. Selleks on vaja muutust praeguses süsteemis, mis aitaks kaasa pikema kasutusaja ja kvaliteediga toodete tootmisele. EEA ringlussevõtu uus tekstiilimoodul jälgib seda arengut.

Kiirmood ja e-poe ostud

Kiirmoe kasvule on kaasa aidanud suurenenud e-poodide arv, sotsiaalmeedia mõjutajad ja sünteetiliste tekstiilide odavate tootmiskulude kombinatsioon. See on võimaldanud müüjatel pakkuda tarbijatele uusi stiile madalate hindadega. EEA ülevaates märgitakse, et digitaalsed tehnoloogiad, nagu 3D-printimine, võivad vähendada tootmisjäätmeid ning neid saab kasutada keskkonna- ja kliimakoormuse vähendamiseks. Samas võivad need ka suurendada tarbimist, võimaldades odavamaid tootmiskulusid ja madalamaid hindu.

Mõju keskkonnale ja kliimale 

Euroopa Liidu tekstiilitootmisest ja -tarbimisest tulenev keskkonna- ja kliimasurve on jätkuvalt suur. Euroopa kodumajapidamiste 12 tarbimiskategooriast, nagu toit, transport, eluase, tervishoid, haridus jms, on tekstiilitarbimine keskkonna- ja kliimasurve poolest viiendal kohal. EEA mõõtis neid mõjusid tooraine kasutamise, kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste ning vee- ja maakasutuse näitajate kaudu.

Tekstiilitootmine ja -tarbimine põhjustavad ka muid keskkonnakoormusi, sealhulgas õhusaaste, kemikaalide kasutamine ja reostus; tootmisest ning tekstiili kasutamisest ja pesemisest tulenev mikroplastide saaste ning tekstiilijäätmete käitlemisest tulenev koormus.

Tekstiilijäätmed ja eksport

2022. aastal tekkis Euroopa Liidu liikmesriikides ligikaudu 6,94 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, mis teeb 16 kg inimese kohta. Tekstiilijäätmete kogutoodang on alates 2016. aastast jäänud suhteliselt stabiilseks.

Tekstiilijäätmete keskmine kogumine Euroopa Liidus, mis on eraldi kogumise süsteemide tõhususe näitaja, on kasvanud aeglaselt, tõustes alates 2016. aastast 4,3 protsendipunkti võrra, kuid üldiselt on nende jäätmete kogumine olnud madal. 2022. aastal ei kogutud 85% kõigist kodumajapidamiste tekstiilijäätmetest eraldi ja selle asemel sattus 85% neist segajäätmetena prügilatesse või põletamisele, kust need ei liigu edasi ringlusesse.

Tekstiilijäätmete eraldi kogumist käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine alates 2025. aastast suurendab eeldatavasti märkimisväärselt kodumajapidamistest pärit tekstiilide kogumise määra.

P.rügilasse ladestatavate tekstiilijäätmete kogus ja osakaal on Euroopas vähenenud 21%-lt 2010. aastal 12%-le 2022. aastal. Põletamiseks saadetud jäätmete kogus Euroopas on suurenenud 10%-lt 2010. aastal 14%-le 2022. aastal.

Alates 2000. aastast on kasutatud tekstiilide eksport peaaegu kolmekordistunud, veidi üle 550 000 tonnilt 2000. aastal 1,4 miljoni tonnini 2019. aastal. Sellest ajast alates on maht jäänud suhteliselt samaks ja 2023. aastal on eksporditud 1,4 miljonit tonni.

SEI uuringu kohaselt tekkis Eestis 2022. aastal 18 103 tonni tekstiilijäätmeid, millest 1349 tonni koguti  liigiti ja 16 755 tonni visati segaolmejäätmetesse. Uuringu tulemuste kohaselt puudub Eestis hetkel võimekus ringlusse võtta tarbijajärgseid rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Enamik ringlussevõtu lahendusi on suunatud tekstiilitööstuse jääkidele. Valdav osa rõiva- ja tekstiilijäätmetest läheb kas põletusse (eelkõige segaolmejäätmete koosseisus) või vähemal määral prügilasse (eelkõige liigiti kogutud tekstiilijäätmed).

Kuigi uuringu tulemuste kohaselt puudub Eestis täna võimekus käitlemiseks, siis käesoleva aasta jaanuaris eraldas EIS 39 miljonit eurot selleks, et Ida-Virumaa Sillamäe tööstusparki rajataks tekstiili ümber töötamise kompleks, mille eesmärk on sorteerida ära kõik Eestis tekkivad rõiva-​ ja tekstiilijäätmed.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 26.03.2025 pressiteade