Iga aasta 23. märtsil tähistatakse maailmas meteoroloogiapäeva. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO juhib tähtpäeval tähelepanu riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panusele ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamiseks.

Eestis vastutab kliimateenuste eest Keskkonnaagentuur. Seoses kliimamuutustega on üha olulisemad ilmaprognoosid ja -hoiatused, aga ka kvaliteetsed kliima- ning vaatlusandmed.

Juba sel neljapäeval, 27. märtsil korraldab Keskkonnaagentuur meteoroloogiapäeva konverentsi „Varane hoiatus päästab äärmuslikes oludes”, mida saab jälgida ka Facebookis. Sündmusel räägivad eksperdid andmetest ja meetoditest, mis aitavad hoiatada inimesi ja ühiskonda eelseisvate ohtlike ilmastikunähtuste eest võimalikult täpselt.

Keskkonnaagentuuris on kujunenud traditsiooniks, et meteoroloogiapäeva puhul avaldatakse ka Eesti meteoroloogia aastaraamat, mis on käesoleval aastal juba 15. väljaanne aastaraamatute sarjas.

Aastaraamatus antakse ülevaade meteoroloogilise seirevõrgu hetkeseisust, meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas, rahvusvahelisest koostööst, olulisematest projektidest jne. Kokku võetakse nii meteoroloogiline- (01.12.2023–30.11.2024) kui ka 2024. kalendriaasta. Nagu on saanud tavaks, esitatakse põhjalikum ülevaade ka ühest meteoroloogiajaamast, milleks on tänavu valitud Sõrve rannikujaam.

Olulisemaid meteoroloogilisi näitajaid 2024. aastast

• Eesti aasta keskmine õhutemperatuur 8,1 °C oli võrdlusperioodi 1991–2020 keskmisest ehk normist kõrgem 1,7 °C võrra. Veel soojem on alates 1922. aastast olnud vaid ühel aastal – 2020 (8,4 °C). Globaalselt oli tegu rekordiliselt sooja aastaga, mil keskmine temperatuur maailmas oli 15,10 °C, mis on 0,72 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 keskmisest.
• Sügis oli 2024. aastal Eesti vaatlusajaloo kõige soojem, 2,7 °C normist kõrgem.
• Eestis oli sademeid normist vähem, keskmine sajusumma oli 616 mm (norm 662 mm). Sajuvaesed olid nii talv, kevad kui sügis, tavaliselt kõige sajusemal kevadkuul mais sadas kõigest 29% normist. Juulis-augustis tabasid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eestit seevastu väga intensiivsed sajud, mis tõid kohati kaasa ka üleujutusi.
• Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1958 (norm 1830 tundi).

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade