Heite vähenemine oli kõige suurem energeetika valdkonnas, kus üleminek taskukohasele taastuvenergiale aitab ka keskkonnakoormust vähendada. Murekohaks on transpordisektori jätkuvalt kõrge heide.
Kliimaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse avaldatud värske kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt vähenes Eesti kasvuhoonegaaside heide 2023. aastal 13 miljoni tonni CO2 ekvivalendini. Heide vähenes 9% võrreldes 2022. aastaga ja 63% võrreldes 1990. aastaga. Peamine panus sellesse langusesse tuli energeetikasektorist, kus Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi kuuluvate tööstusüksuste heitkogus kahanes 38%.
Kliimaminister Yoko Alender tõi esile, et languse peamiseks põhjuseks oli madal elektrihind, mis ei võimaldanud suure heitega põlevkivielektril turule pääseda. „Me näeme, et odav taastuvenergia jätkab tõusu ning tõrjub järk-järgult põlevkivielektri turult välja. Sama suundumus jätkus ka 2024. aastal ja jätkub edaspidigi. See näitab, et seal, kus on olemas elujõulised alternatiivid, toimib heitkogustega kauplemise süsteem kasvuhoonegaaside vähendamisel tõhusalt,“ rõhutas kliimaminister.
Transpordisektoris on heide jäänud aasta võrdluses sarnasele tasemele. 95% transpordisektori heitkogusest tuleb maanteetranspordist, sellest omakorda olulisim osa on sõiduautod, mille heide moodustab u 56% kogu transpordisektori heitest. „Hoolimata elektri- ja hübriidautode lisandumisest, on läbisõidu suurenemine hoidnud heite üldnumbri muutumatuna. Eriti probleemsed on lühikesed linnasõidud: 30% Tallinnas autoga tehtud sõitudest on alla 5 km, mis tähendab, et seda oleks hõlbus asendada ühistranspordi ja rattaga liikumisega,“ lisas kliimaminister.
Inventuuri tulemused peegeldavad ka laiemalt ühiskonnas toimuvaid muutusi, nagu maagaasi tarbimise vähenemine energiakriisi mõjul. Samas toob Alender esile, et kiire ja järsk langus, nagu nähti COVID-19 kriisi ajal, ei ole pikaajaline lahendus. „Me vajame püsivaid ja mõistlikke lahendusi, mis tagavad kasvuhoonegaaside järjepideva vähenemise ja aitavad Eestil liikuda kliimaneutraalsuse poole viisil, mis ei kahjusta Eesti konkurentsivõimet ning elanike toimetulekut,“ ütles kliimaminister.
Eesti Keskkonnauuringute keskus täiustab igal aastal kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat, et tagada täpsemad ja riigispetsiifilisemad andmed. Kõik metoodikamuudatused rakendatakse tagasiulatuvalt kogu aegrida ümber arvutades, et tagada võrreldavus ja usaldusväärsus.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
