Neitsimäe puisniit. Foto: T. Hallikma

Keskkonnateadlikkuse kasv ja ennetustöö aitavad vähendada rikkumisi. Samuti peab olema ühiskonna jaoks vastuvõetav, et keskkonnakuritegevusse tuleb suhtuda suure tõsidusega ning selle vastu võidelda samade meetoditega, kui teiste majanduskuritegude liikidega.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et enamus rikkumisi on läbi keskkonnateadlikkuse kasvu ennetatavad. „Seaduste eiramine ei tohi anda konkurentsieelist, lisaks annab Keskkonnaamet selge signaali, et keskkonnakuritegude vastu võideldakse samade meetoditega, kui teiste majandus- ja peitekuritegevuse liikidega. Rõõm on tõdeda, et valdavalt on inimesed seadusekuulekad ja keskkonda väärtustavad. Looduses kahtlast tegevust nähes, palume sellest läbi Riigiinfo telefoni 1247 kindlasti Keskkonnaametit teavitada,“ rääkis Avarsalu.

Keskkonnaametis töötab hetkel 134 inspektorit. 2024. aastal tegid Keskkonnaameti inspektorid Eestis 7840 kontrolli, lahendati ligikaudu 6106 kaebust ja eemaldati 386 selguseta kuuluvusega püügivahendit. Ligikaudu iga kaheksas kontroll lõppes menetlusega - kas alustati väärteomenetlus või haldusmenetlus ettekirjutuse koostamiseks.

Möödunud aastal alustasid Keskkonnaameti töötajad 908 väärteomenetlust ja 345 haldusmenetlust. Alustatud kriminaalasju oli 2024. aastal kaheksa:  kaks neist ebaseadusliku raie osas, kaks kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramise osas, kaks ebaseadusliku kalapüügi osas, üks keskkonnakaitseloata tegutsemise osas ja üks riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise osas.

 
Olav Avarsalu lisas, et möödunud aastast järelevalvetööd jäid ilmestama muuhulgas biokütuste järelevalve, salaküttimise juhtumid ning jäätmekäitluse murekohad. “Tasub märkida, et biokütuse osakaalu nõue on loodud selleks, et muuta fossiilsetel allikatel põhinev kütuseäri keskkonnahoidlikumaks. Ebaseaduslik kokkuhoid keskkonna arvelt ei tohi end ära tasuda. Kindlasti palume anda Keskkonnaametile teada võimalikust salaküttimisest, selline tegevus rikub nii looduslikku tasakaalu kui kahjustab ausate jahimeeste mainet. Salaküttidel tasub omakorda arvestada, et mis toimub metsas, see sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaameti uurijateni. Samuti peavad jäätmekäitlejad täitma seadusest tulenevaid nõudeid ning korraldama oma tegevusi nii, et need kahjustaks võimalikult vähe ümbritsevat keskkonda,“ selgitas Avarsalu.

2024. aastal laekus keskkonnatasusid riigi või kohalike omavalitsuste eelarvesse kokku 97 712 905 euro eest.

Esitlust möödunud aasta järelevalve tulemustest saab vaadata Keskkonnaameti kodulehe järelevalve rubriigist, samuti on seal koondtabel 2024. aasta andmetest.  

Allikas: Keskkonnaameti 13.03.2025 pressiteade