Vitamiinidest tehakse juttu peaaegu iga päev igal pool. Vitamiinid väärivad tõesti tähelepanu, sest need asendamatud biomolekulid on inimese normaalseks elutegevuseks kindlas koguses suisa hädavajalikud.

Piisav kogus vitamiine organismis suudab inimest teatud piirides kaitsta ja aidata nüüdisaja elustiili hädade korral: näiteks pikaajaline väärtoitumine või ravimite kergekäeline võtmine, ravimite kõrvaltoimed, saastunud keskkonna üha ulatuslikum mõju organismile jm.

Kindlasti on nii praegu kui ka edaspidi põhiline vitamiinide allikas tasakaalustatud segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid.

Tartu ülikooli arstiteaduskonna biokeemia instituudi juhataja, meditsiinilise biokeemia korraline professor Mihkel Zilmer räägib, et vitamiinide ajutise ja mõningase vaeguse korral tekib hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus, mida iseloomustavad üldised tervisehädad, nagu väsimus, unisus, töövõime vähenemine, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jm.

Avitaminoos kujuneb aga Zilmeri sõnul ühe kindla vitamiini kestva täieliku puudumise korral ja erinevalt hüpovitaminoosist on organismile pöördumatute tagajärgedega. Näiteks põhjustab C-vitamiini puudus skorbuuti, B1-vitamiini vaegus beriberi, D-vitamiini puudus rahhiiti.

“Peale vaeguse võib ette tulla ka vitamiinide üleküllust ehk hüpervitaminoosi. Viimast on võimalik tekitada vitamiinipreparaatide vääral ja rohkem tarbimisel. Hüpervitaminoos võib näiteks tekkida lastel, kui vitamiine süüakse maiustuste pähe,” seletab Zilmer.

Toiduained tekitavad hüpervitaminoosi tema sõnul üliharva.

A-vitamiin

tagab kudede arengu, kaitse ja terava nägemise. A-vitamiini leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes. Inimese organism omastab seda hästi kalamaksast, kalaõlist, rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest.

A-vitamiini vaegust inimesel tavaliselt ei teki, sest organismi varud on suhteliselt pikaajalised – üheks kuni kolmeks aastaks.

A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Liiga suurte annuste võtmine võib põhjustada väsimust, iiveldust, oksendamist, tugevat peavalu, unisust, juuste väljalangemist jm.

Kasulikud A-vitamiini kogused on naistel 0,75-0,85 mg ja meestel 0,8-1,1 mg päevas.

B1-vitamiin

hoiab närvid korras. Seda vitamiini leidub nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduainetes, nagu õllepärm, kaerahelbed, pruun riis, rukis, merevetikad, maapähklid, täisteraviljatooted, maks, linnuliha, kala, lahja sealiha.

Et ühendit vajavad mitmed ainevahetuse võtmeensüümid, häirib selle puudus väga rängalt glükoosi, rasvhapete ja aminohapete lõhustumist.

B1-vitamiini vaegus võib tekkida liigse alkoholi, kohvi, musta tee ja koolajookide rohkel joomisel ning pideval suitsetamisel ja antibiootikumide võtmisel. Tiamiinivaegus ohustab ka paadunud maiustajaid.

Puuduse esmatunnused on seedekulgla tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, tujukus, emotsionaalne tasakaalutus, depressioon, unehäired. Täielik tiamiinipuudus avaldub beriberina – selle haiguse juhtsümptom on üldine närvisüsteemi kahjustus.

Päevane ohutu üldkogus täiskasvanule on 50-75 mg.

B2-vitamiin

hoolitseb naha ja limaskestade eest. Parimad B2-vitamiini allikad on piim, hapendatud piimatooted, juustud, õllepärm, maks, munad, kodulindude liha, krabid, teod, kaunviljad, täisteratooted, mandlid, kukeseened.

B2-vitamiini defitsiidi esmased tunnused on pragunenud ja katkised suunurgad ja huuled, nõrkus, kestev üldine masendus. Vitamiini täieliku puudumise korral lisanduvad keele lillakaks värvumine, suulimaskesta põletikud, silmade valgusekartus, liivatunne silmades, silmapõletikud. Harvem on urineerimisraskusi, juuste väljalangemist, kaed, munandikoti ja häbemepiirkonna nahapõletikke.

Päevas peaksid naised saama 1,1-1,3 mg ja mehed 1,4-1,7 mg B2-vitamiini.

C-vitamiini

varud täiskasvanud organismis on piisavad vaid kaheks kuni kuueks nädalaks, lastel aga veelgi lühemaks ajaks.

C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad allikad inimesele on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, mädarõigas, hapukirss, petersell ja astelpaju.

Vitamiini puudujääk tekib kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel, järjepidevatel antibiootikumide tarvitajatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul.

C-vitamiini keskmise defitsiidi tunnused on pidev sügav väsimus, kahvatud igemed, valusad liigesed, haavade ja luumurdude aeglane paranemine, siniste laikude teke kehal, kiirenenud hingamine jm.

Vitamiini suurema puuduse tagajärjeks on skorbuut, mida iseloomustavad lihasenõrkus, kapillaaride katkemised ja sisemised verejooksud, tursed, hammaste väljalangemine jm.

Päevas peaksid naised saama 55-75 mg ja mehed 60-100 mg C-vitamiini. Naistel on askorbiinhappe vajadus suurem menstruatsiooni ajal.

D-vitamiin

hoiab luud terved. D-vitamiini omastab inimese organism vaid loomse päritoluga toiduainetest: näiteks kalaõlist, munakollasest, maksast, võist ja pärmist.

Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel D-vitamiini vaegust üldjuhul ei teki. Normaalselt toituva inimese kehas on tagavara üheks kuni viieks kuuks.

D-vitamiini puudujääk võib kujuneda kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval ja rohkem tarbimisel, peensoolehaiguste puhul ja mõne ravimi võtmisel.

Vitamiini pidev defitsiit võib täiskasvanutel kaasa tuua luude pehmenemise.

D-vitamiin muutub organismis tugevaks hormooniks, seetõttu ei tohiks seda üle tarbida. Mürgistuse esmased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus.

Nii naised kui ka mehed võivad tarbida D-vitamiini 0,005-0,008 mg päevas.

E-vitamiin

aitab viljakust hoida. E-vitamiini saab põhiliselt taimse päritoluga toiduainetest. Eriti head allikad inimese jaoks on kaer, oder, porgand, majonees, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli.

Sissesöödud kogusest imendub E-vitamiini umbes 20-40 protsenti. Normaalse elustiili ja tasakaalustatud segatoitluse puhul selle vitamiini vaegust tavaliselt ei teki.

Defitsiit kujuneb peensoolehaiguste, kestvalt rasvavaese toidu, mõne ravimi tarbimise ja kroonilise alkoholismi korral.

E-vitamiini puudujäägi esmane tunnus on ülemäärane lipiidide oksüdatsioon ja sellest tingitud punaste vererakkude membraanide kahjustused. Väheneb ka hemoglobiini süntees.

Kestev E-vitamiini puudus põhjustab seemnerakkude ja sugunäärmete arengu häireid ning takistab rasestumist.

Krooniline vaegus tingib veel ka närvide talitluse häireid, nagu reflekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine jm.

Pikka aega madal E-vitamiini tase veres tähendab palju suuremat südame- ja veresoonkonnahaiguste, kasvajate ja närvikahjustuste riski.

Kui E-vitamiini päevast ohutut üldkogust mõnda aega ületada, võivad ilmneda häirivad esmasümptomid, nagu lihasenõrkus, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus.

Vajatav E-vitamiini kogus on naistel 9-13 mg ja meestel 10-15 mg.