Täna avaldasid Euroopa Komisjon ja EEA (European Environment Agency) teise nullsaaste seire ja väljavaate aruande, mis annab ülevaate Euroopa Liidu (EL) edusammudest teel 2030. aasta nullsaaste eesmärkide saavutamisel. Samuti avaldas Komisjon täna neljanda puhta õhu väljavaate aruande.
Aruanded näitavad, et EL-i poliitika rakendamine on aidanud vähendada õhusaastet, pestitsiidide kasutamist ja plastireostust meres. Siiski on saastetase endiselt liiga kõrge, eriti kahjuliku mürareostuse, keskkonda sattuvate mikroplastide, toitainete reostuse ja jäätmetekke osas.
Aruannete kohaselt on vajalikud märksa tugevamad meetmed, et EL suudaks saavutada oma 2030. aasta saaste vähendamise eesmärgid. Nullsaaste põhimõtted tuleb integreerida kõikidesse poliitikatesse ning võtta abinõud kasutusele kõigil tasanditel, et tagada edasine areng. Selles kontekstis aitab EL-i ringmajanduse edendamine vähendada ressursitarbimist, leevendades seeläbi survet ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. Lõpuks toetavad nullsaaste meetmed, eriti nullsaaste tegevuskava kaudu, EL-i majanduse jätkusuutlikku üleminekut ja konkurentsivõime tugevdamist. Keskkonna, veemajanduse kriisivalmiduse ja konkurentsivõimelise ringmajanduse volinik Jessika Roswall ütles: „Euroopa kodanikud soovivad puhast õhku, vett ja mulda ning ohutuid kemikaale, et nende tervis ja keskkond oleksid kaitstud. Kuid ka ettevõtted ja põllumehed vajavad eduka tegutsemise jaoks puhast keskkonda. Täna teeme vahekokkuvõtte oma teekonnast 2030. aasta nullsaaste eesmärkide poole. Liigume õiges suunas, kuid ees seisavad veel suured väljakutsed. Seetõttu peame keskenduma paremale rakendamisele liikmesriikides. Ainult poliitikate õigeaegne ja ambitsioonikas elluviimine võimaldab meil luua parema elukeskkonna kõigile. Ootan koostööd liikmesriikide ja teiste osapooltega, et tagada vajalike tulemuste saavutamine.“
EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen: „Saaste vähendamine on meie kestlikkuse eesmärkide olulineosa, mille lõppeesmärk on vähendada saastet sellisel määral, et see ei kujutaks enam ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Siiski näitab meie nullsaaste ülevaade, et kiireloomulised meetmed on hädavajalikud, eriti taimetoitainete leostumise ja keskkonnamõjude vähendamiseks, mürareostuse tervisemõjude leevendamiseks ning plastireostuse vähendamiseks. Võtmetähtsusega on meetmed, mis vähendavad tarbimist ja jäätmeteket, kuna just need on keskkonnakoormuse peamised põhjustajad. Ringmajanduse edendamine on samuti kriitilise tähtsusega, kui soovime oma eesmärkide poole liikuda. EL peab üle minema targemale ja kestlikumale tarbimisele, mis loob rohkem väärtust kodanikele, kuid samal ajal vähendab ressursikasutust kõige suurema keskkonnakahjuga valdkondades. Teisisõnu, peame tarbima paremini, targemalt ja vähem.
Edusammud 2030. aasta eesmärkide suunas, kuid saastetase on endiselt liiga kõrge
Kuigi kuue nullsaaste eesmärgi täitmisel on edusamme tehtud, on saaste endiselt liiga kõrge, selgub nullsaaste seire- ja väljavaate aruandest. Merereostus, pestitsiidide ja antimikroobikumide kasutamine on vähenenud, samuti on õhukvaliteet Euroopas paranenud, vähendades enneaegsete surmade arvu. Kuid vaatamata paranemisele on saastetasemed endiselt liiga kõrged ning reostus, eriti ammoniaagi ja lämmastikoksiidide heitkogused, ohustavad jätkuvalt EL-i ökosüsteeme. Kuigi EL-is õhusaaste tase langeb, kujutab see endiselt tõsist ohtu inimeste tervisele ja ökosüsteemidele. Aruanded rõhutavad, et õhusaaste edasiseks vähendamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Aruanne toob ka esile, et kahjuliku müra, mikroplastide, taimetoitainete ja jäätmete saaste tase on endiselt liiga kõrge. Mürareostuse vähendamiseks on vaja rohkem pingutusi, eriti linnapiirkondades, et vähendada inimeste pidevat häiritust transpordimürast. Mikroplastide reostuse ohjamiseks on vaja täiendavaid meetmeid, et vähendada nende sattumist keskkonda. Taimetoitainete leostumise ulatus on jäänud peaaegu muutumatuks, seda väetiste kasutamise ja ärakandega seotud väljakutsete tõttu,. Jäätmeteke kasvab EL-is jätkuvalt, mistõttu on vaja suuremaid jõupingutusi selle vähendamiseks.
Aruanne rõhutab, et täielik EL-i keskkonnaõiguse rakendamine ja jõustamine on 2030. aasta nullsaaste eesmärkide saavutamiseks ülioluline. Selles suunas on EL juba teinud edusamme, ajakohastades tööstusheidete direktiivi, õhukvaliteedi direktiivi, asulareovee puhastamise direktiivi, jäätmete raamdirektiivi, veepoliitika raamdirektiivi ja elavhõbedamäärust.
Lisaks aitab uus looduse taastamise määrus vähendada saastekoormust ökosüsteemidele ja suurendada nende vastupanuvõimet. Mikroplastide reostuse vähendamiseks esitas Euroopa Komisjon 2023. aastal ettepaneku plastigraanulite keskkonda sattumise ennetamiseks, mille vastuvõtmine aitab täita nullsaaste vähendamise eesmärke.
Saastevaba keskkonna seire ja tegevuskava
Mõlemat raportit täiendab esimene nullsaaste seire töölaud (Zero Pollution Dashboard), mis jälgib EL-i piirkondade ja pealinnade edusamme puhast õhku, vett ja mulda puudutavate eesmärkide saavutamisel. Seire töölaud võimaldab võrrelda piirkondi omavahel ja EL-i keskmisega, hinnates tervise, ökosüsteemi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse ning tootmise ja tarbimisega seotud saastetasemeid.
Seire näitab, et 15 piirkonda Austrias, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis on hetkel madalaimate saastetasemetega.
Taust ja tulevikuplaanid
Tänane nullsaaste seire ja väljavaate aruanne koostati koostöös EEA ja Euroopa Komisjoni Ühisuuringute Keskusega. Selle eesmärk on anda iga kahe aasta tagant ülevaade liikmesriikide edusammudest saaste vähendamisel, aidates suunata tulevasi poliitikaid saastevaba keskkonna saavutamiseks. EL-i pikaajaline eesmärk on vähendada saastet sellisel määral, et see ei kujutaks enam ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale 2050. aastaks.
2021. aastal algatatud nullsaaste tegevuskava kiirendab saaste vähendamist. Selle raames on Euroopa Komisjon käivitanud üheksa peamist algatust ja 33 konkreetset tegevust, sealhulgas õhu ja vee puhtamaks muutmise nullsaastepaketi.
Saaste põhjustab terviseprobleeme ja enneaegseid surmasid, mõjutades eriti madalama sotsiaalmajandusliku taustaga inimesi, lapsi ja eakaid. Need saastest tingitud tervisemõjud on suures osas ennetatavad, kui vähendada keskkonna saastetasemeid ja muuta need osaks Euroopa ennetavast tervishoiupoliitikast.
Lisaks on saaste üks viiest peamisest ohust bioloogilisele mitmekesisusele, mistõttu on selle vähendamine hädavajalik looduse ja elukeskkonna säilitamiseks tulevastele põlvkondadele.
Rohkem infot:
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 3. märtsi 2025 pressiteade
