Kuigi hetkel on pindalatoetuste taotlused, mis selle aasta veebruaris ministri korraldusega peatati, endiselt menetluses, loodab PRIA lähemas tulevikus alustada käskkirjade väljasaatmist. Toetused peavad välja makstud olema hiljemalt 15. oktoobriks.

Juuli algul otsustas valitsus PRIA täiendava kontrolli tulemuste alusel jaotada Lääne-Eesti ja saarte pindalatoetuste seniste taotlejate probleemid kolme kategooriasse.

“Kõige suurema ja mahukama osa moodustavad pinnad, mille territoorium on küll tarastatud ja samas on toimunud ka mingis ulatuses karjatamine, kuid need pinnad oma olemuselt ei vasta nõuetele ega ole taotlusõiguslikud,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder otsust juuli algul kommenteerides.

“Neile aladele tehtud toetuste 2004. ja 2005. aasta taotlused on välja makstud. Me eeldame, et seda tegid tootjad heauskselt, arvates, et need pinnad on taotlusõiguslikud. Ka avalik võim kirjutas määrusesse sisse tingimusi tagantjärgi, eesmärgiga teha taotlejale tingimused soodsamaks. Metsa Johani Talu vaidlus PRIAga andis riigikohtu lahendi, mille üks aspekt on ka see, et tingimusi seati tootjatele tagantjärgi,” rääkis minister siis.

Poolteist nädalat tagasi selgitas PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv: “Praegu valmistatakse PRIAs ette põhjalikke käskkirju 2004.-2006. aasta kohta, kus taotlejatele täpselt selgitatakse, mille alusel talle toetust kas makstakse või ei. Samuti selgitatakse pinnaerinevustest tekkinud vahesid.” Veel eile polnud PRIA ühelegi ajutiselt peatatud menetlusega taotlejale käskkirja väljastanud.

Ilmselt enim hiidlasi puudutava taotlejate grupi, 2006. aasta toetusrahade kohta ütles PRIA pressinõunik Taavi Linnamäe, et need taotlejad, kellel läks tagasinõue maha, kuid pinda registrisse tagasi ei kantud, saavad 2006. aasta eest toetust toetusõigusliku pinna eest. “Seda muidugi juhul, kui nad on toetust ikka taotlenud,” ütles Linnamäe. “2006. aasta taotlemisele eelnevalt said nad PRIAst juba uuendatud ortofotod, kus oli peal toetusõiguslik pind,” lisas ta.

Väikese grupi moodustasid käesoleva aasta kevadel konrollitud aladest sellised pinnad, mis vastavad igati nõuetele ja on taotlusõiguslikud ka tulevikus. Need pinnad ennistatakse registrisse ja nad saavad edaspidigi toetust. Noorkõiv ütles, et sellest kevadest on kehtetu põllumajandusministri määrus, mis seadis tootjatele puudega aladel liituse koefitsendi 0,5.

“Neil aladel, mis registrisse ennistatakse, me ei arvestanud liitust, vaid eelkõige alustaimestiku olemasolu,” selgitas Noorkõiv. Kolmanda grupi moodustavad pinnad, kus PRIA hinnangul on tegemist lausa võsastunud aladega või kus puudub vajalik alustaimestik. Seal jäävad senised nõuded kehtima. Nende nõuete suurus nelja maakonna peale kokku on viis miljonit krooni. Saaremaal jääb tagasinõue üles kümnele ja Hiiumaal neljale taotlejale.

PRIA jaoks tagasinõude mahavõtmine pindadelt on väga keeruline ja aeganõudev protsess nende meetmete puhul, kus tegemist kohustustega.

“Me ei sanktsioneeri ka agrokeskkonna toetuste üle 30%-list vähenemist,” lisas Noorkõiv. “Kõik toetused peavad olema välja makstud hiljemalt 15. oktoobriks, kui lõpeb Euroopa finantsaasta.”

PRIA peadirektori asetäitja sõnul teostas PRIA lisakontrolli üle 400 tootja maadel. Sealhulgas Saaremaal 264 ja Hiiumaal 114 tootja juures.

“Avastasime, et toetusõiguslikku pinda on 26,63 hektarit, mis tuleks registris ennistada,” selgitas Noorkõiv. “Kohapealset kontrolli tuli teha seepärast, et ortofotode põhjal nägime me metsa. Samas pole fotode põhjal võimalik öelda, kas need alad on puiskarjamaad või ilma alustaimestikuta mets,” tunnistas Noorkõiv.

Allikas: www.hiiumaa.ee 28.08.2007.