Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus töötasid välja toetuse, mis panustab pakendite korduskasutuse edendamisse, aitab muuta pakendid lihtsamini ümbertöödeldavaks ja vähendada toiduraiskamist. 

"Jäätmete teket vältides hoiame keskkonda ja säästame loodusvarasid. Peame looma ka ettevõtjatele võimalusi, et väiksema materjalikuluga sünniks suurem väärtus - näiteks pikendades pakendite kasutusiga või minnes üle korduskasutusele,” ütles taristuminister Vladimir Svet. “Sellised olulised muudatused panustavad jäätmereformi eesmärki võtta ringlusse senisest rohkem materjali ning vähendada jäätmete põletamist ja prügilates ladestamist.” 

Riigi jäätmekavas on eesmärk, et 2030. aastaks peavad kõik Eesti turule lastavad pakendid olema kas ringlussevõetavad või korduskasutatavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline sellega arvestada juba pakendite disainimisel ja tootmisel. Seetõttu toetab riik tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks ja asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega.  

Lisaks antakse toetust toidujäätmete teket vähendavatele tegevustele, näiteks toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamiseks, aga ka tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamist ja tarbimist. Toidujäätmete teket vähendades saab kokku hoida lisaks toidule ka energia, vee, transpordi, jäätmekäitluse, väetiste ja põllumajandusmaa hulka.  

Riik toetab jäätmetekke vähendamist kokku 10 miljoni euroga. Toetus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Sõltuvalt tegevusest ulatub toetuse suurus 10 tuhandest eurost kuni 2 miljoni euroni.  

Keskkonnainvesteeringute Keskus avab taotlusvooru 24. märtsil. Lisainfo toetuse kohta leiab KIKi kodulehelt.  

Jäätmereformi ja jäätmekava elluviimiseks investeerib Kliimaministeerium Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi abil ringmajanduse valdkonda kokku üle 100 miljoni euro. Reformi kohta saab lähemalt lugeda Kliimaministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Kliimaministeeriumi 26.02.2025 pressiteade