Maasapp

Maasappi tuntakse ravimtaimena, millega Kreeka mütoloogias kentaur Cheiron Heraklese noolevigastust ravis – siit tuleneb ka maasappide perekonna ladinakeelne nimetus Centaurim.

Nii vanas saksa kui ka rootsi keeles kutsuti maasappi tuhande kuldraha taimeks, sest Taani botaanik Simon Paulli kirjutas juba 17. sajandil, et taim on parem ja väärtuslikum kui tuhat kuldraha: sobib palavikku alandama, isu ergutama, kõhupuhitisi ja sapipõiepõletikku leevendama, kirjutab Järva Teataja.

Mõru maitse tõttu on maasappi kasutatud koirohu kõrval ka vermuti valmistamisel.

Maasappe kasvab Eestis kolme liiki: harilik, väike ja linalehine. Eriti arvukas pole neist ükski, selles mõttes võib sõna «harilik» isegi eksitav olla. Juba mõni aasta tagasi tunnistas «Eesti taimede kukeaabitsa» autor botaanik Toomas Kukk Eesti Looduses, et harilik maasapp näib olevat meil muutunud märksa haruldasemaks, kui seni on arvatud.

Maasapp on väike, 5 – 20 cm kõrgune taim. Eriti kidur kasvult on väike maasapp. Seegi on põhjus, miks enamasti üksikult kasvav taimeke looduses liikujal sageli leidmata jääb.

Märkamatuks teeb maasapi seegi, et õied avanevad vaid päikesepaistelise ilmaga ja harilikul maasapil ükshaaval.

Maasapid kuuluvad ühte sugukonda emajuurtega. Mõlemal perekonnal on lühikesed püstised varred, millele paarina kinnituvad lehed on ilma rootsuta.