Tunnustatud koos Yoko Alenderi ja Rainer Vakraga
Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad läbi oma tegevuse Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.
Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad niites ja karjatades ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite, mitmekesistades oma tegevustega põllumajandust ja kandes hoolt selle eest, et Eesti traditsiooniline maaelu ning looduskeskkond ei hääbuks, vaid oleksid hästi hoitud ja hooldatud.
„Pärandniidud on lapsepõlve heinamaad, kus on kullerkupud ja pääsusilmad, liblikad ja põllulinnud. Need on maastikud, kuhu linnakärast tagasi ihkame. Pärandniidud on ühed liigirikkamad ökosüsteemid mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas ning need inimesed, kes igapäevaselt neid ökosüsteeme elus hoiavad, on tunnustamist väärt. Tänu neile inimestele ei ole tegemist vabaõhumuuseumiga, vaid olulise majandusharuga, mis pakub tööd enam kui tuhandele maainimesele,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.
Sel aastal valis looduskaitsjatest, looduskaitseametnikest, -teadlastest ja pärandniitude majandajatest koosnev komisjon konkursile 14 nominenti, kelle seast kolm majandajat pälvisid laureaaditiitli: seitsmendat põlve põllumees ja hingelt karjakasvataja Kalmer Visnapuu, kes hooldab 62,8 hektarit puis- ja aruniite ning puiskarjamaid, Läänemaa suurimad ja kogemuste poolest rikkaimad soostuvate puisniitude hooldajad Vallo ja Krista Vilta, kelle hooldada on 114,43 ha soostuvaid puisniite ning 61,58 ha muid niite ja botaaniliselt väga väärtuslikku kümnekonna hektari suurust puisniitu hooldav Veiko Ülejõe Maidla-Iganõmme hoiualalt Raplamaalt. Esimest korda oli võimalik huvilistel valida ka oma lemmikmajandaja, kelleks valiti Linda ja Koit Tikk, kes hooldavad koos oma laste ja 300 Eesti tõugu hobusega pärandkooslusi 754 hektaril Käina lahe-Kassari maastikukaitsealalt Peipsiveere looduskaitsealani välja. Eraldi toodi välja väikeettevõtja Ulvi Koov, kes ühes oma poegade Richardi ja Heinrichiga hooldab 20 šoti mägiveisega Lahemaa 15 hektaril ranna- ja aruniite ning puiskarjamaid.
„Meie majandajad paistavad silma pühendumuse, loodushoidliku mõtteviisi ja sihikindla tegutsemisega. Nende töö rikastab meie maastikke ja suurendab elurikkust, samas toetab ka maakogukondi, hoiab elus mitmekesiseid põllumajandusettevõtteid, edendab koostööd maaomanike ja riigi vahel ning säilitab Eesti loodusväärtusi ka tulevastele põlvedele,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Selleks, et säilitada niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, oleme seadnud eesmärgi hooldada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril. Niidualade majandamisest või rendile andmisest huvitatud maaomanikele pakub Keskkonnaamet ka nõustamist, valdkonna kohta saab infot alustuseks meie kodulehelt,“ selgitas Vakra.
Kui praegu majandatakse pärandniite 0,91% Eesti territooriumist, siis olgu võrdluseks öeldud, et 20. sajandi algul katsid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist ehk 1,8 miljonit hektarit. Nii suur kadu võtab eluala tuhandetelt liikidelt. Ilma pühendunud hooldajateta kaoksid need elupaigad sootuks ja koos nendega ka niiduliigid meie maastikelt.
Parimaid pärandniitude majandajaid tunnustati kolmandat korda. Eelmiste aastate laureaatidega saab tutvuda siin ja siin.
Fotosid tunnustamisest saab näha siin: https://photos.app.goo.gl/E5b1xavRFquyhFmP6
Allikas: Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti 29.01.2025 pressiteade
